Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas ettepaneku lisada preambul Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadusele.

Rahvaerakonna muudatusettepaneku kohaselt tuleks seadusele lisada preambul järgmises sõnastuses:

„Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest “Eesti riiklikust iseseisvusest” ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.“

Rahvaerakonna fraktsiooni teatel on preambuli lisamine vajalik Eesti Vabariigi järjepidevuse kinnitamiseks. Preambul aitab ära hoida erinevaid tõlgendusi Tartu rahulepingu kehtivuse kohta ning näitab Venemaa valmisolekut kinnitada Tartu rahulepingu artiklit II, kus on sõnastatud järgmine Venemaa-poolne Eesti iseseisvuse tunnustus.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kinnitab, et erakond ei ole taganenud seisukohast, et Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseks puudub igasugune vajadus ning vähimadki poliitilised, majanduslikud või muud põhjendused.

“Tartu rahule viitava preambuli lisamist taotleb Rahvaerakonna fraktsioon selleks, et võimaliku piirilepingu ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine,” selgitab Põlluaas.

Piirilepingu sõlmimine ilma viiteta Tartu rahulepingule toob Põlluaasa sõnul kaasa meie riikluse alustala, Tartu rahulepingu kehtivuse ja Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse katkemise.

“Alistudes Venemaa survele niivõrd olulises enesemääramisõigust ja suveräänsust puudutavas küsimuses, tunnistab Eesti ennast ENSV järglaseks kõiges sellest tulenevas. Märge lepingus, nagu reguleeriks leping vaid piiriküsimust, jätab Venemaale vabad käed meie ajaloo ja õigusjärglusega ümber käimiseks, mis ongi üks Kremli taotlustest. On ju Venemaa järjekindlalt eitanud Tartu rahulepingu kehtimist ja Eesti okupeerimist, nõudnud muulastele kodakondsuse nullvariandi ja kakskeelsuse sisseseadmist. Piirilepingu sõlmimine ilma Tartu rahulepingut märkimata annab tema nõudmistele aluse.”

Putini Venemaa soovimatus meie alasid tagasi anda ei tähenda, et me neist aladest loobuma peaksime, toonitab Põlluaas. “Ajutine kontrolljoon toimib ja meil on aega oodata. Kunagi saabub ehk aeg, mil õiglus ja demokraatia jõuavad ka Venemaale.”

Tagasiside