Eilsel 28.09. Riigikogu istungil oli kokku 9 arupärimist, aga EKRE fraktsioon tundis erilist huvi 6-nda vastu, mis oli esitatud KE fraktsiooni poolt ja seotud piiri- ja piirivalvega ning viimaste rahastamise küsimustega. Vastuseid andis siseminister Hanno Pevkur.

Martin Helme küsis, et kui Eesti piirilt rööviti Eston Kohver, paljastus avalikkusele, millises haledas seisus on mitte ainult meie lõunapiir, mida niikuinii ei valvata, vaid ka meie idapiir. Tookord istusite “Aktuaalse Kaamera” stuudios ja korrutasite, et Eesti piir on valvatud. Nüüd aasta hiljem räägite meile, kuidas Eesti piiri kordategemiseks antakse 20 miljonit riigieelarvest. Kas siis selle aastaga tõesti mitte midagi tehtud ei ole? Kui palju siis peaks vaeva võtma, et 300 km võsast puhastada? Eesti Energia puhastab liinialuseid võsasid kordades suuremas koguses igal aastal. Teine küsimus on mul selle kohta, et mis sellest piiri väljaehitamisest kasu on, kui seal piirivalvureid ei ole.

Hanno Pevkuri meelest on Martin Helme eksiteel. “Selles mõttes, et kui te tahate pakkuda abi  ja töökäsi, siis olete alati teretulnud appi Riigimetsa Majandamise Keskusele. RMK on teinud oma tööd väga hästi. Eestimaa loodus kahjuks on selline, et kõike ei ole võimalik teha täpselt sellises graafikus, nagu tahaks. Riigimetsa Majandamise Keskus on praeguseks puhastanud üle 200 hektari piiriäärset maad, ja kui ilmataat on meie vastu armuline, siis õnnestub suurte talvekülmadega lõpetada need tööd, mis on võimalik teha ainult külma ilmaga, sest piirialadel on väga palju soist ala. See, mis puudutab piiri väljaehitamist ja piiri valvamist, siis ma olen jätkuvalt seda meelt, et Eesti piir on valvatud. Aga me tahame saada endale Euroopa ja maailma parimat piiri meie idanaabriga ja see kindlasti on eesmärgina täiesti saavutatav, kui need plaanid kõik järgnevatel aastatel parlamendi toel õnnestub ellu viia. Järgmiseks aastaks, nagu ma ütlesin, oleme planeerinud 20 miljonit, järgnevad kolm–neli aastat vajaksid umbes sama suurt täiendavat rahastust igal aastal. Siis õnnestub rääkida sellest, et piirivalvuritel, keda on idapiiril sama palju, kui oli neid näiteks kümme aastat tagasi, on olemas täiendavad tehnilised abivahendid kuni droonideni välja, et Eesti piiri võimalikult hästi valvata. Eesti piir saab sajaprotsendilise elektroonilise valve alla.

Henn Põlluaas päris aru olukorra kohta Eesti lõunapiiril. “Tänases olukorras, kus Schengen on sisuliselt kokku varisenud, Euroopa Liidu lõunapiir ei pea isegi nii palju vett ehk siis illegaalseid pagulasi kui sõel. Ja kümne- või isegi sajatuhandelised immigrantide hulgad liiguvad täiesti takistamatult Euroopas riigist riiki. Mõnel pool küll püütakse takistada. Sellega seoses on mul küsimus, et on ka ju prognoositud, et need vood võivad hakata liikuma siiapoole – inimesed, kes tahavad Soome siirduda. Mida Eesti on kavatsenud ette võtta ja kas kavatseb meie lõunapiiri kaitsmisel midagi teha? 

Hanno Pevkur vastas, et esimeses järjekorras tehakse koostööd oma lähinaabritega, Läti ja Leedu ja Poolaga. Sealt saame kindlasti piisavat informatsiooni selleks, kas mööda maismaad on põhjust muretsemiseks ka Eesti-Läti vahelise piirijoone pärast ja kas sinna on vaja täiendavaid patrulle suunata või on vaja seal täiendavaid kontrolle teha või on vaja minna nii ekstreemsete meetmeteni, nagu on läinud Austria või Saksamaa või Horvaatia või Ungari, kus on taastatud Schengeni sisepiir. Selles mõttes oleme pidevas kontaktis, kui on vaja, kaasame lisajõudu. Meil on kogemus ajutiseks Schengeni piiri taastamiseks olemas, viimati Barack Obama külaskäigust, kui me kasutasime ka Kaitseliidu abi. Nii et need mehhanismid on läbi mõeldud.

Mart Helme hakkas Pevkuri sõnasabast kinni. “Te ise tunnistasite , et tööjõust on puudu, kui te tegite Martinile ettepaneku tulla piiri peale võsa puhastama. Mul on teile ettepanek, me oleme nõus tulema piirile võsa puhastama, teeme talgud, aga tulge valitsusliikmetena ka kaasa. Olete te sellega nõus?

Hanno Pevkur oli sellega päri ja ütles et kohtume piiril, tööriistad käes.

Uno Kaskpeit arvas, et elektrooniline valve on muidugi hea. “Andurid, kaamerad ja droonid tulemas. Kuid need ei pea kinni ja ei püüa piiririkkujaid. Siiani on mitmed korrad kulude kokkuhoiuks koondatud just rea- nii politseinikke kui piirivalvurid. Siin veel mõni aeg tagasi oli väga kombeks, et suunati piirivalvurid politseilisi ülesandeid täitma, küll peretülisid, küll kiirust mõõtma. Siit nüüd küsimus: kes hakkab realiseerima droonidelt ja elektroonikalt tulnud informatsiooni, kui inimesed on politseiülesandeid täitmas?”

Hanno Pevkur vastas, et härra Kaskpeit kindlasti teab väga hästi, milline seis tegelikult meeste mehitatusega on. “Ta teab ka seda, et kümme aastat tagasi oli piiri peal, idapiiril sama palju piirivalvureid kui praegu. Selles suhtes võime seda debatti nelja silma all pärast pikemalt pidada, aga ma usun, et ei ole mingit kahtlust selles, et piirivalve on täna mehitatud nii maksimaalselt, kui meil see võimalus on olnud”

Mart Helme lõpetas diskussiooni väikese kõnega. “Oleme teinud muide valitsuse liikmetele, peaministrile ja siseministrile märgukirja, kus me soovime kogu Eesti piiri ulatuses taastada piiri valvamine, aga see ei ole võimalik, kui me ei taasta iseseisvat piirivalvet. Iseseisvat piirivalvet ja ka piirivalvamist ei saa me taastada nipsu lastes. See kõik nõuab aega, see nõuab ressursse, see nõuab organisatoorset tegevust, see nõuab sisuliselt uue organisatsiooni loomist. Aga me oleme sügavalt veendunud – ja ma arvan, et me oleme ettenägelikud –, et sellega on vaja hakata tegelema. Ja selle jaoks on vaja järgmise aasta eelarves ette näha vastavad vahendid. Tekk on lühike, kõigest saame aru. Oleks härra Ligi siin, siis ta ütleks kohe, et tuleb ikka mõelda katteallikatele. Eks me siis mõtleme ka katteallikatele. Aga praegu, turbulentses maailmas on meie ees teatud rasked valikud. Ja ma olen üpris veendunud, et kui me tahame, et Eesti säilib Eestina, siis on meil vaja piirivalvet ja on vaja piiri valvamist. Vaatame, mis juhtub Ungaris. Ungari, muide, suutis oma piiri välja ehitada paari kuuga. Ja nende piir on natuke pikem kui meil. Nii et midagi müstilist siin ei ole. Küsimus on alati tahtes, prioriteetides. Ega ma polemiseerigi härra ministriga, mul ei ole ausalt öeldes väga suuri etteheiteid kõigele sellele, mida ta siin ütles. Ma lihtsalt tahan esitada meie fraktsiooni seisukoha selles küsimuses. Piir peab olema valvatud ja piiri peab valvama omaette organisatsiooniga piirivalve. Tõsine palve selle rahastamise teema juures – härrased, te lõite küll lukku järgmise aasta eelarve, aga see ei ole siit saalist veel läbi käinud – võib-olla meil õnnestub siiski teha teatud korrektiive.