Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Martin Helme küsis kaitseminister Sven Mikseri käest elanikkonna tsiviilkaitse ja varude kohta. „Mul oleks hea meel, kui te annaksite ülevaate, et hea küll, meil ei ole varjendeid, aga mis plaanid meil on elanikkonna varustamiseks toiduainete, elektri, vee, meditsiiniga? Kas on üldse mingeid varusid, kaasa arvatud kütus või me loodame, et Selverist saab kõike?

Kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes vastas, et valitsus lähtub laiapindse riigikaitse mudelist, mis tähendab, et erinevaid riigikaitseks olulisi funktsioone täidavad väga erinevad valitsusasutused. See tähendab seda, et Kaitseministeeriumi valitsemisala tegeleb valdavalt riigi sõjalise kaitse planeerimise ja riigi sõjalise kaitsevõime loomise, arendamise ja hoidmisega. Teisi riigikaitseliselt ja julgeolekuliselt olulisi funktsioone täidavad mitmed teised valitsusasutused ja ka erasektori ettevõtted. “Mis puudutab näiteks ravimivarusid, siis see on selgelt Sotsiaalministeeriumi valdkond. Mis puudutab näiteks kohtuvõimu toimimist, siis see on selgelt Justiitsministeeriumi valdkond. Tegelikult laiapindse riigikaitse üks olulisi põhimõtteid on see, et enamik valitsusasutusi peab jätkama oma oluliste funktsioonide täitmist, olgu rahuaeg või sõjaaeg. See tähendab, et kaitsevägi ei võta üle kõiki riigi toimimiseks vajalikke funktsioone ka mitte sõja ajal. Kui rääkida erinevast varudest, siis kindlasti lisaks neile varudele, mis on riigi strateegilised reservid või strateegilised varud, on Eesti kaitselahendis oluline koht ka sundkoormiste rakendamisel ehk ka tsiviilressursi kaasamisel juhul, kui see on vajalik näiteks sõjalisele ründele vastamisel või mis tahes sõjalise iseloomuga kriisile vastamisel. Tegelikult Eesti riigi seadusandluses kindlasti oluline samm edasi on eelmise Riigikogu lõpus vastu võetud riigikaitseseadusel, aga mitmeid rakendusseadusi ja rakendusakte on jäänud ka sellele parlamendikoosseisule ja võimalik, et ka mõnele tulevasele parlamendikoosseisule menetleda, selleks et ka õiguslikust vaatepunktist kogu riigiressursside kaasamine kriisidele operatiivseks reageerimiseks oleks võimalik”.

Henn Põlluaas küsis, et seoses uue riigikaitse arengukavaga anti Kaitseliidule uued maakaitseringkondade korraldamise ja juhtimise ülesanded, kuid 2014. aasta eelarves Kaitseliidu rahastamine vajalikul määral ei suurenenud. Kaitseringkondade rolli täitmine olemasolevate vahenditega on Põlluaasa sõnul raske ja aeganõudev. „Puudus on näiteks planeerimisoskusega ja -kogemustega inimestest. Kuna seniste kaitseringkondade inimesi, taristut ja eelarvet Kaitseliidule üle ei antud, siis tähendab see kogu süsteemi ülesehitamist nullist alates. Kas on plaanis eraldada Kaitseliidule täiendavaid vahendeid veel tänavu ja suurendada Kaitseliidu eelarvet järgmisel aastal selliselt, et Kaitseliit suudaks täita talle pandud ülesanded?“

Sven Mikser vastas, et Kaitseministeeriumi eelarvest Kaitseliidule eraldatava toetuse maht on aasta-aastalt kasvanud. „Kui eelmisest aastast rääkida, siis oli see number 30,5, kasvades võrreldes varasema aastaga ca 4 miljonit eurot, ja sel aastal 32,6 miljonit ehk jällegi kasv on märkimisväärne. Samas loomulikult Kaitseliidu vajadused on kindlasti suuremad, kui Eesti riigi võimalused, mis kehtib ka Kaitseväe kohta. Me opereerimine nii riigikaitse kui paljude teiste riigi jaoks oluliste funktsioonide täitmisel piiratud ressurssidega ja seetõttu peame oma tegevusi väga selgelt nende prioriteetide mõttes reastama, alustama nendest, mis on pakilisemad, ja jätkama nendega, mis on vähem pakilised. Kaitseliit kahtlemata on erakordselt oluline osa Eesti riigikaitse lahendist, nii seeläbi, et ta valmistab ette mitmeid sõjalisi võimeid Kaitseväe sõjaaja struktuuri jaoks kui ka oma läbi maakaitselise funktsiooni. Need funktsioonid ei ole Kaitseliidule antud mitte ülevaltpoolt, ei kaitseväe ega valitsuse poolt, vaid on välja töötatud väga selgelt Kaitseliitu kaasates. Mis puudutab Kaitseliidu eelarvet, siis ka see sünnib olulisel määral kaitseliidu enda prioriteete ritta seades, ja riik lisaks riigieelarvelisele eraldisele, mida ma juba vastuse alguses mainisin, rahastab täiendavalt mitmeid Kaitseliidu tegevusi läbi täiendavate toetuste või ka näiteks varustuse hangete ja väljaõppe toetamise näol. Mõistes teie muret selle pärast, et see ressurss ei ole piirav, eriti arvestades Kaitseliidu kasvavat liikmeskonda, on see kindlasti rahanumber, mis on ajas kasvav …“

 

Tagasiside