Konservatiivide fraktsiooni seisukohad valitsuse 100 päeva puhul
Riigikogu täiskogu tuli erakorraliselt kokku 16.juulil, et kinnitada ametisse uus välisminister Marina Kaljurand. Poliitilise kõnega esines peaminister. Pärast Taavi Rõivase sõnavõttu algasid küsimused ja läbirääkimised. Küsimusi esitasid kõik EKRE fraktsiooni saadikud.
Fraktsiooni esimees Martin Helme ütles oma kokkuvõtvas esinemises, et Rõivase kõne saja päeva puhul, oli teatud poliitiline PR-trikk, mis jättis maitselageda ja sisutühja mulje. Helme sõnul kirjeldab see hästi ka kogu viimast sadat päeva. “Millega on siis silma paistetud kolme kuu jooksul? Inimesed, kes räägivad Kreeka kontekstis majanduslikest reaalsustest, tegelesid maksude tõstmisega ja tegelevad seletamisega, et pankrotipessa oleks vaja teha täiendavaid makseid, et kuigi viimased 15 aastat on meil olnud toimiv ja kõigi poolt aktsepteeritud immigratsioonipoliitika, nüüd enam niimoodi jätkata ei saa, ja peame immigrante vabatahtlikult ja solidaarsusest põhjendatuna aina rohke juurde hankima.”
Helme meelest on Kreeka probleemi iva selles, et puhtast eurodogmast lähtuvalt on Kreekale ikka rohkem ja rohkem laene peale surutud, mis on osaliselt tingitud sellest, et sakslased on kurikavala skeemiga käivitanud euroala, kus 80% Saksa SKT-st tuleb sellest, et teised eurooplased ostavad Saksa kaupa. “Seda kaupa ostavad nad Saksa pankadelt laenatud rahaga. Kui me räägime majanduslikust reaalsusest, siis see ei ole jätkusuutlik. Seda on lahendatud erinevate abipakettidega ja praegune kolmas – tuletame jälle meelde, et neid ei tohtinud kunagi olla rohkem kui üks –, nii-öelda investeeringupakett ei jää kindlasti viimaseks, sest Kreeka võlg on nii suur, et see lihtsalt ei ole tagasi makstav. Sellises olukorras tulla parlamendi ette rääkima solidaarsusest – põhimõtteliselt on solidaarsus Eesti poliitilises leksikas muutunud ropuks sõnaks. Meil ei ole mingit mõistlikku põhjust aidata Kreekat veelgi raskemasse olukorda lükata, kulutades Eesti maksumaksjate raha, kui me läheme kaasa selle paketiga, mis praegu on välja hautud”.
Martin Helme ütles, et on väga maitselage kuidas Reformierakond reageerib kriitikale, hakates sildistama opositsiooni. “Me saame aru, see on euroopalik komme. Vaat see on täpselt see, mida Euroopas tehakse. Inimesed, kes räägivad rahvuslike huvide kaitsmisest, tembeldatakse rassistideks, vihakõne kõnelejateks, kinnisteks tagurlasteks, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Hurjutada oma poliitilisi vastaseid siltidega, suutmata ise peaaegu kahe tunni jooksul ühelegi küsimusele ühtegi konkreetset vastust anda, no see ei ole see poliitiline kultuur, millest meile peaks siin loengut pidama.”
Küsimusele, millised omavalitsused siis on need, kes on vabatahtlikult nõus olnud vastu võtma immigrante, ei saanudki ikka vastust, pahandas Helme.
Riigikaitse osas arvas Helme, et praegune valitsus ei saa tegelikult aru kui kriitiline on meie riigikaitse seis, ja lähtub ikka veel plaanidest, mis on paika pandud enne Ukraina kriisi. “See ei ole adekvaatne käitumine. Meil on vaja need plaanid kiiremas korras ümber teha ja paljud asjad ettepoole tõsta. Kui keegi tuleb ütlema, et selle jaoks ei ole raha, siis palun mitte seda öelda samade ministrite poolt, sama valitsuse poolt, kes leidis ilma igasuguseid küsimusi küsimata sadu miljoneid, et Kreekasse raha uputada.” Lõpetuseks ütles Konservatiivide fraktsiooni juht, et praegusel valitsusel ei ole moraalset autoriteeti midagi olulist teha: “Mida kiiremini see valitsus laiali läheb, seda parem Eestile.”