Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Alates 2009. aasta detsembrist on viis korda muudetud hariduse nõudeid Siseministeeriumi haldusalas olevate kõrgete ametnike osas, kes ei pea omama magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni. Viimane haridusnõude muutmine toimus selle aasta jaanuaris. Kõik need muudatused on olnud seotud PPA peadirektoriga, mistõttu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas arupärimise, millele 8. veebruaril vastas siseminister Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur tõdes, et tema ametisoleku ajal on kutsesobivusnõudeid tõesti täpsustatud neljal korral. „Mis puudutab peadirektorile esitatavaid nõudeid, siis Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2013. aasta istungil arutati samuti antud teemat ja jõuti järeldusele, et võib-olla oleks mõistlik nõuetega natuke paindlikum olla. Arutelu tulemusel oli ka Siseministeeriumis debatt ja leiti, et kuna riigiüleselt ei peeta tippjuhi puhul magistrikraadi olemasolu vajalikuks, siis ei oleks nende haridusnõuete tõstmine olnud põhjendatud. Küll peeti õigeks, et magistrikraad on siiski vajalik kõikidel neil, kes tahavad edaspidi PPA peadirektoriks saada.“

Rääkides Elmar Vaherist kinnitas Pevkur, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor omandas just äsja magistrikraadi, kuid tema meelest ei ole see kõige olulisem. Oluline on hoopis see et peadirektori puhul on lisaks haridusnõuetele veel väga palju teisi häid omadusi. Saadik Mart Helme leidis seepeale, et ilmselt on nende omaduste hulgas ka korrektne ümberkäimine asutuse krediitkaardiga: „Mõnevõrra tekitab ikkagi hämmingut see, et kui  süsteemis on üle 400 magistrikraadiga inimese, siis miks pikendatakse korduvalt ilma magistrikraadita inimese ametivolituste käskkirja?“

Konservatiivide fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et kahe arupärimise käigus sai selgeks, et paraku on Eestis tõesti olemas erilised inimesed, kelle ümber süsteem mugandub. Seega võime tõdeda, et meil on avalikku korda ja julgeolekut tagavas ministeeriumis minister, kes on omaks võtnud teatava korruptsioonikultuuri, kus susserdamine, vassimine, ümbertegemine ja mugandumine oludele on igapäevane praktika, selle asemel, et olla korrektne ja sirgjooneline.“

Tagasiside