Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon liitus opositsiooniga ja hääletas Rõivase umbusaldamise poolt, kuigi see läbi ei läinud. Enne hääletamist oli saadikutel võimalus Taavi Rõivasele küsimusi esitada ja avaldada oma sesiukohti

Fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas päris, et kuna Rõivas on järjekindlalt püüdnud seostada maksumuudatuste kobarseaduse toomist parlamenti ja selle sidumist usaldushääletusega, siis kas pole tegu ristiisalike meetoditega koalitsiooni kooshoidmisel?

Taavi Rõivas vastas, et kuigi ta on Mario Puzo kirjandusliku talendi austaja, aga tema teoste ja Eesti poliitika vahele, pole põhjust paralleele tõmmata. “Mis puudutab neid eelnõusid ja nende esitamist, siis me kaalusime väga põhjalikult, kas esitada hästi palju erinevaid eelnõusid, kas esitada kõik eelnõud ühe tervikuna või esitada just nii, nagu lõpuks esitatud sai. Mis olid need peamised argumendid? Esiteks, ei ole võimalik lasta tekkida sellisel olukorral, nagu ütles üks opositsioonisaadik eelmise punkti arutelul, et me hea meelega toetaksime ühte konkreetset sammu, mis kulusid suurendab, aga vot neid muudatusi, mis selleks raha ette näevad, neid me ei toeta. Ma usun, et te saate väga hästi aru, et meie, olles valitsusvastutust kandvas rollis, peame olema päris kindlad, et kui me mingi eelnõu lauda paneme, mis tekitab riigieelarvele kas kulutusi või mille tõttu jääb inimestele rohkem raha kätte ja maksueelarvesse laekub selle võrra vähem, siis meil peab olema ka kindlustunne, et riigieelarve selle peale uppi ei lähe. Seetõttu otsustatigi erinevad maksumuudatused, nii need, mis maksukoormust alandavad, kui need, mis aktsiise suurendavad, panna ühte ja samasse eelnõusse.”

Fraktsiooni liige Uno Kaskpeit tundis huvi, et Rõivas peab ennast siin Eesti patrioodiks. “Ma küll ei mäleta alates 90-ndatest kuni tänaseni ühtegi erilist patriootilist ettevõtmist, kuid kui te oleksite leidnud vahendid ja suurendanud Eesti oma reservarmee kahekordseks, siis see oleks patriootiline tegevus, aga mitte liitlaste kohaloleku suurendamine. Arvestades teie maksu- ja pagulaspoliitikat ma küsin: mis on Eesti rahvas teile halba teinud? Või peate te seda patriotismiks?”

Taavi Rõivas leidis, et mitte kellelgi ei ole mitte kunagi põhjust kahelda tema patriotismis. “Mis puudutab pagulaspoliitikat, siis ma mõistan, et see on teile väga hingelähedane. Olgu öeldud, et erakordselt ebapatriootlik oleks Eesti peaministril või siseministril minna Brüssselisse ja öelda, et meid selle probleemi lahendamine ei huvita, või öelda, et meie panus probleemi lahendamisse on null”. Rõivase sõnul tegutsevad nad Eesti huvides, et pagulaskvoote ei tuleks ja vabatahtlike pagulaste hulk oleks meile jõukohane.

Fraktsiooni esimees Martin Helme, ütles oma kõnes, et jääb mulje nagu rahvas ei mõistaks Taavi Rõivase õilsaid kavatsusi. “Me kuulsime ilusat juttu sellest, mis kõik tuleb. Kuulsime sellest, kuidas valitsus on kibekiiresti tegutsenud ja täis otsustavust Eesti elu paremaks teha, et meid viia Põhjamaade hulka, ning korduvaid kinnitusi sellest, et valitsus ei karda kriitikat. Muidugi mitte. Valitsus lihtsalt ei tee välja kriitikast. Ta eirab kriitikat. Probleem on tegelikult milles? Probleem selles ongi, et valitsus on ülimalt kiirustades lükanud parlamendi ette seaduseelnõud, kinnitades sealjuures, et opositsioonist on äärmiselt inetu esitada parandusettepanekuid, mis justkui ei puutu asjasse. Öelda, et selle 200 parandusettepaneku hulgas, mis opositsioonilt tuli, ei olnud mitte ühtegi, mis oleks väärinud kas või kaalumist, on täiesti vale. Tegelik probleemi iva on aga hoopiski selles, et peaminister ja peaministri partei on valetanud avalikkusele. See on seesama jutt, millest kõik siin on täna päeval juba rääkinud, kuidas ennem valimisi räägiti ühte juttu ja peale valimisi räägiti teist juttu. Sisuliselt oli Reformierakonna kampaanialubadus “Kindlalt edasi!”. Ükskõik, kuidas me sellest “Kindlalt edasi” loosungist aru saame, igal juhul ei tähenda see väga suuri maksumuudatusi ja igal juhul ei tähenda see väga olulist, täiesti kardinaalselt teistsugust immigratsioonipoliitikat, kui Eestil on olnud viimased 15-20 aastat. See ei ole “Kindlalt edasi”, selleks ei ole mandaati. Kohtumistel ettevõtjatega on kõige vihasemad inimesed need, kes ütlevad, et mina hääletasin Reformierakonda ja nad on mind petnud. Palju juttu oli usaldusest. Ma tahaksin härra peaministrile südamele panna, et usaldus ühiskonnas ei võrdu 59 häälega siin saalis. Need ei ole üks ja sama asi. Ja peaministril puudub ühiskonnas usaldus. Meie jaoks on põhjus, miks me sellele umbusaldushääletusele oma toetuse anname, tegelikult selles, et meie hinnangul ei ole peaminister adekvaatne.Aga kokkuvõtvalt. Mille vastu me tänasel umbusaldusel siis protesteerime? Me protesteerime valetamise vastu. See on väga halb poliitiline kultuur, mida harrastatakse. Me protesteerime seadusandliku oportunismi ja voluntarismi vastu nii valitsuse poolt kui ka praeguse Riigikogu juhatuse poolt. Me protesteerime Eesti majanduse kägistamise vastu. Me protesteerime Eesti inimeste elujärje halvendamise vastu. Nende ostujõu ja elujärje halvendamise vastu. Me protesteerime kodanike arvamuse eiramise vastu. Ja protesteerime ka selle vastu – nii nagu täna jälle välja tuli ja nii nagu korduvalt varasematel debattidel siin saalis rahandusminister Sesteriga on välja tulnud –, et mitte keegi ei vastuta, kui Eesti majandus tuksi keeratakse. Mitte keegi ei vastuta. Aga kui valitsus ei ole tegelikult sisuliselt valmis vastutama, siis tuleb see valitsus välja vahetada. Eesti väärib paremat!”