Kolmapäeva 13.04 ennelõunal toimus EKRE eestvedamisel Riigikogu konverentsisaalis konverents, mille teemaks oli Eesti riigikaitse ilma liigse poliitilise korrektsuseta – ausalt, asjadest nagu nad tegelikult on. Esinejateks olid Mart Helme, Leo Kunnas, Martin ja Henn Põlluaas. Kokkutulnuid oli üle 40ne. Osalejate seas oli ka endine Kaitsejõudude juhataja, praegune rahvasaadik Ants Laaneots, kes nii mõnelgi teemal kaasa rääkis.

Ettekanded:

Mart Helme  „Geopoliitikast ja julgeolekualasest logistikast Eestist vaadatuna“ MART HELME, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees

Mart Helme rääkis geopoliitilisest olukorrast maailmas ja Eesti jäämisest nn. ohutsooni ehk „veajoone riikide“ sekka. Kui vaadata sõjalisi suurjõude maailmas jääb meie suurim liitlane USA väga kaugele ja suurim oht Venemaa väga lähedale. Euroopa on nõrgestunud ja suur osa sõjalistest võimekustest vahepeal kadunud. Puht logistiliselt jääb Eesti varustamine kaug- ja eelpositsioneerimise meetodil kesiseks, sest enne kui puhkeb konflikt Venemaaga võidakse meid juba okupeerida. Kui me ei tegele kiiresti oma elementaarsete sõjaliste võimekuste arendamisega kohapeal, siis meie liitlased meile lihtsalt appi ei jõua.

Leo Kunnas „Eesti riigikaitse nõrgad kohad ja nende ületamise võimalused“ LEO KUNNAS, reservkolonelleitnant

Meie riigikaitses on kaheksa nõrkust, mis on vaja ületada, enne kui hilja.

• Rahva tahte ja valmisoleku riiki kaitsta, kui siin on lünki nagu praegu (teatud protsent) siis ei pruugi see õnnestuda
• Teiseks nõrkuseks on laiapõhjaline riigikaitse ja selle juhtimine. Laiapõhjalise riigikaitse juhtimiseks ei ole muud ratsionaalset võimalust kui peaminister võtaks endale selle rolli ning hakkaks asjaga tõsisemalt tegelema. Selleks vajaks ta tööorganit (bürood) mis suudaks ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vastavaid jõupingutusi koordineerida
• Kolmandaks, sõjalise riigikaitse kõige tõsisem nõrkus on samuti juhtimine. Praegune juhtimissüsteem on paradoksaalsel kombel ühtaegu ülikontsentreeritud (puudub detsentraliseeritud juhtimine kaitseringkondade näol) ning killustunud (moodustatud on kolm eraldi juhtimisahelat jalaväebrigaadide, Kaitseliidu ja logistika juhtimiseks). Säärane süsteem on ülimalt habras ja haavatav, oleme sellega end ise muutnud suurriigi ideaalvastaseks.
• Neljas nõrkus puudutab sõjaaja kaitseväe kvantitatiivset suurust. Sõjaaja kaitsevägi on liiga väike, selle suurus on operatiivvajadustest täielikult lahti seotud.
• Viies käsitab sõjaaja kaitseväe kvaliteeti. On selge, et praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil olulisemate võimelünkade – miiniveeskamise ja rannakaitse, soomusmanöövrivõime ning keskmaa õhutõrje puudumise – likvideerimiseks kümmet või kahtekümmet aastat aega. Need tuleb likvideerida kiiremas korras omal jõul või liitlaste abiga.
• Kuues puudutab kaitseväe ja Kaitseliidu valmisolekut, mis hetkel on liiga madal.
• Seitsmendaks, meie laske- ja lahingumoona varud on liialt vähesed. Neid on vaja kiiremas korras täiendada.
• Kaheksandaks, praeguses julgeolekuolukorras on 2% SKTst riigikaitsele kulutamine selgelt ebapiisav. Kaitsekulutusi on vaja suurendada ning riik peaks sõjalise riigikaitse kiiremaks arendamiseks laenu võtma

Martin Helme „Kas liitlased tahavad ja suudavad Eestit aidata?“ MARTIN HELME, konservatiivide fraktsiooni esimees

Martin Helme keskendus oma ettekandes liitlaste sõjalise võimekuse analüüsile. Selgub, et USA sõjaline eelarve üksinda on sama suur nagu kogu Euroopa riikide sõjaline eelarve kokku. Pärast perioodi kui loobuti aktiivsest sõjaliste võimekuste kasvatamisest, et mitte „Vene karu“ ärritada on Euroopa sõjaline võimekus katastrofaalselt vähenenud. Ainult Poola, Türgi ja UK kulutavad veel uute võimekuste loomisele või restruktureerimise, enamik hoiab püsti olemasolevat võimakust, samuti paar riik sh Eesti kulutavad kaitsele üle 2%, ülejäänud 1-1,5%. Armeed on kahanenud oluliselt Saksamaal 187 000, Suurbritannias 100 000. Belgias on püssi all kõigest 3000 meest, kes ei suuda oma kontrolli alla saada isegi Moelenbecki linna kui vaja peaks olema. Läti sõjavägi on sama suur kui tillukesel Luxemburgil, jne, jne. Küsimus on, et isegi kui liitalsed lähedal Euroopas sooviksid meile appi tulla, siis neil lihtsalt puudub selleks võimekus.

Henn Põlluaas „Kaitseliidu roll tänases geopoliitilises olukorras“ HENN PÕLLUAAS, reservohvitser ja kaitseliitlane, Riigikogu väliskomisjoni liige

Olukorras, kus Venemaa on purustanud enamiku Euroopa julgeoleku senistest alustõdedest, vilistab rahvusvahelistele kokkulepetele ja viib relvade abil ellu oma imperialistlikke geopoliitilisi ambitsioone, on Kaitseliidu, kui Eesti ühe kaitsevõime alustala, tähtsus, roll ja väljakutsed oluliselt kasvanud. Kaitseliidul on territoriaalkaitse funktsioonid ning riigikaitse arengukava järgi, ka maakaitseringkondade korraldamise ja juhtimise ülesanne kriisi- ja sõjaolukorras. Kui soovime, et Kaitseliit kasvaks jätkuvalt ja täidaks talle pandud ülesanded, siis tuleb tagada selle varustatus, väljaõppinud kaader ja piisav rahastatus. Seitse protsenti kaitsekulutustest ei ole piisav.

„Puudu on kõigest, soomukeid, käsirakettrelvi pole praktiliselt ollagi, kuuli ja killuveste napib, isegi laskemoona. Isikkooseis on puudulik, mehi ei saada õppustele kohale jne. Väljarände ja Eesti maapiirkondade tühjenemise taustal tuleb tõdeda, et kõik, mida me saame osta raha eest on väga odav. Kõige kallim on inimene. Kes hakkavad kaitsma tühjenenud piirkondi? Kas immigrandid? See on tõsine julgeolekuprobleem millele tuleb väga suurt rõhku panna“.

Eesti äravõtmine ei ole nii lihtne, nagu Randi analüüs väitis. Et see veelgi raskemaks teha, peab Eesti võtma tagasi oma allkirja Ottawa konventsioonilt, millega näiteks Venemaa ei ole ühinenud. See annaks tõhusa relva ka Kaitseliidule. Miks Eesti, omades sellist naabrit, jalaväemiinide keelustamisega kaasa läks, on arusaamatu.„Ükskõik, millise stsenaariumi Kreml valib Eesti ründamiseks on Kaitseliidu roll selle tagasitõrjumisel asendamatu. Kaitseliidu liikmed on inimesed, kes on valmis vabatahtlikult, relv käes, oma riigi eest võitlema. Sellest suuremat heidutust on raske leida. Meie kohus on, tulla välja roosast mullist ja teha kõik, et see heidutus oleks tõhus ja veelgi suurem.“

Rohkem infot

EKRE fraktsiooni nõunik, Urmas Espenberg

mob.58-141-650