Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

On fakt, et Vene föderatsioon korraldab Baltikumi ja Eesti piiride taga suuri sõjalisi õppusi, kus mängitakse läbi erinevaid stsenaariume meie maa kiireks vallutamiseks. Spetsialistide sõnul, ei suuda Eesti vaenlasele tõhusalt vastu seista ilma tegusa raskesoomusväeta ehk siis tankideta. On reaalne oht, et Venemaa alustab sõjalist tegevust varem kui Eesti kaitseväe arengukava aastani 2026 selle võimekuse tekitab. Siis võib olla aga juba hilja.

EKRE fraktsioon oli Mart Helme isikus teinud kaitseministrile arupärimise Eesti soomusmanöövervõimekuse arendamise plaanide kohta, kuna teatud riigid sealhulgas Šveitsi Konföderatsioon on terve aasta delikaatselt diplomaatilisi kanaleid pidi mõista andnud (kuna tegemist on neutraalse riigiga, ei saanud ta seda väga ametlikult teha), et neil on pakkuda kohaleveo hinnaga tanke Euroopa riikidele, sealhulgas Baltimaadele. Kuna õige aeg on maha magatud ja Šveits andis tankid tagasi Saksa tootjale, siis küsis Mart Helme, millal ja milliste summade eest hakatakse Eestis tankide probleemiga tegelema.

Sven Mikser vastas, et tankide elukaare plaaniväline toetamine paneks kaitse-eelarvele väga suure surve. Tema arvates võib sellise planeerimata ja ilmselt mittetäieliku võime loomine päädida mõne teise üksuse või sõjalise võimekuse likvideerimisega. Kaitseministri sõnul, ja seda kinnitavat ka kaitsevõimekuste soetamise 20-aastane kogemus, kipuvad kõige kallimaks kujunema just need nn näiliselt tasuta saadud asjad. Raskesoomusmanöövervõime ehk tankipataljoni loomise reaalne kavandamine saab toetuda  riigikaitse uuendatud arengukavale perioodiks 2017–2026 ja seda tingimusel, et võime arendus on vajalike ressurssidega kaetud. See uus või uuendatud arengukava saab kaante vahele tuleval ehk siis 2016. aastal.

Mart Helme uuris, et kui mõni aeg tagasi oli Riigikogu ees aru andmas peaminister Taavi Rõivas, kes tsiviilkaitse arupärimise teemal vastas, et Eesti ei valmistu sõjaks. “Ometi, Poola näiteks valmistub ja erakorraliselt kiirendab oma relvahankeid, suurendab oma riigikaitse eelarvet. Soome saadab laiali oma reservistidele erakorraliselt kutseid, Rootsi plaanib tugevdada oma riigikaitset Gotlandi saarel, Leedu kaalub taastada ajateenistust ja Venemaa juba sõdib. Kas aasta 2026 pole liiga kaugel, et hakata valmistuma Eesti kaitseks?”

Kaitseminister Mikser mainis, et Kaitseväe kiiremat ja võimekamat arendamist takistab eeskätt rahapuudus ja ressursinappus.

Mart Helme sõnas, et teda hämmastab selline bürokraatlik paindumatus ja seda olukorras, kus me praegu räägime põlevate silmadega sellest, et tuleb immigrante vastu võtma hakata. “Vaat see on üks asi, mis mind Eestis kohutavalt hämmastab, häirib ja ärritab – aga niikuinii me peame selle asja ära tegema, niikuinii me peame teise asja ära tegema, justkui meie ei oleks suveräänsed otsustajad, kes ütlevad, et seda me ei tee või seda me teeme nii, nagu meile sobib. Niikuinii me peame vastu võtma immigrante. Immigrantide vastuvõtmiseks leiame me raha. Henn Põlluaas, hea kolleeg kirjutas täna Õhtulehes artikli, kus ta arvutas välja, et see on suurusjärk 100 miljonit eurot. ESM-is osalemine, Solidaarsus, Euroopa. Me oleme Euroopas, peame käituma Euroopa moodi. Sajad miljonid läksid, nagu midagi. Ja siis me kurdame, et meil on ressursi nappus, et muretseda soomusveste oma sõduritele, kes saavad surma ilma soomusvestideta. See on veri. Raha on lihtsalt raha ja inimese elu on inimese elu. Aga me arvestame rahaga rohkem kui sellega, et me teame täpselt, kes on meie vastas. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt tanke, ja neid tanke tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt lennukeid, millele meil ei ole midagi vastu panna. Neid tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt sõdureid. Neid tuleb kümnetes ja kümnetes tuhandetes, millele meil on umbes poole võrra võib-olla heal juhul vastu panna. Aga me eelistame raha. See on vale lähenemine selles kriisiolukorras, milles me praegu oleme ja mille puhul juba täna mainitud terve hulk riike meie lähikonnas väga selgelt on võtnud kursi raha ohverdamisele, et säästa oma rahvast, oma inimesi”.

Tagasiside