Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Esmaspäeval 7. detsembril vastas Konservatiivide fraktsiooni arupärimistele kaitseminister Hannes Hanso.

Konservatiivne Rahvaerakond juhtis arupärimisega  tähelepanu sellele, et kõrged sõjaväelased – Kaitseväe juhataja Riho Terras ja õhujõudude ülem Jaak Tarien – on teravas toonis võtnud sõna päevapoliitilistes küsimuses ja sekkunud valitsusele meelepärasel moel tsiviilellu.

Terras nuhtles oma kõnes Kaitseväe Ühendatud Õppeastuses massimigratsiooni vastaseid inimesi, Tarien aga ütles oma FB-i postituses, et tunneb häbi ja piinlikkust oma rahvuskaaslaste pärast, kes olevat Tallinnas liitlassõdureid nii verbaalselt kui ka füüsiliselt rünnanud ja süüdistas neid rassismis. Samas pole antud juhtum ei politsei ega ühegi muu organi poolt kinnitust leidnud, mis viitab ilmselgelt kuulujutu tunnustele.

Konservatiivide fraktsioon soovis kaitseministrilt teada, kas tema hinnangul on nimetatud tegevväelaste sõnavõtud aktuaalsetel poliitilistel teemadel seadusega kooskõlas? Ja kas kaitseministri hinnangul ei ole tegemist tsiviilkontrolli põhimõtete rikkumisega, või veelgi hullem, banaanivabariikliku olukorraga, kus kõrgemad sõjaväelased pannakse ajama valitsuse poliitikat? 

Hanso vastas arupärimises, et rassismiteema päevapoliitiliseks teemaks taandamine on selle teema alahindamine, ning et pagulasdebatiga seotud julgeolekuriskide väljatoomine kindralleitnant Terrase poolt on põhjendatud.

“Põhjendatud on ka see, et ühiskond, kaasa arvatud õppurid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, mõistaks olukorra tõsidust. Õhuväe ülem kolonel Tarien avaldas inimesena oma isiklikku arvamust vahejuhtumi kohta, mis leidis aset Eestit kaitsma tulnud liitlassõduritega. Ma olen üllatunud, et seda peetakse kuulujutuks. Ameerika vägede ülem Eestis isiklikult nimetas seda teemat kolonel Tarienile. Ma ei usu, et sellise kaliibriga inimesed veedavad Eestis aega kuulujuttude levitamisega, pigem on nad siia tulnud selleks, et meid keerulistel aegadel kaitsta.”

Kaitseväe juhatajal ja õhuväe ülemal on õigus avaldada oma arvamust, eriti mis puudutab nende hinnanguid Eesti julgeolekule. Me ka sagedasti räägime nendest probleemidest, nii korralistel kohtumistel kui ka muudes formaatides. Kleepida Kaitseväe juhataja eksperdihinnangule päevapoliitikasse sekkumise silti ei ole minu hinnangul riigimehelik.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles ministri vastust kommenteerides, et ei jäänud Hanso vastustega absoluutselt rahule. “Mis meid kõige rohkem häirib? Kaks-kolm asja. Loomulikult kogu seda valitsust iseloomustav kahepalgelisus. Kui mõni mundrikandja esineb kriitilise sõnavõtuga immigratsiooni teemal, siis on kogu valitsusel häbi ja kõik küsivad, kas teda peaks lahti laskma. Lahti ei lasta ainult siis, kui avalikkuse surve on liiga tugev. Kui mõni kõrge mundrikandja laulab sama laululehe pealt kui valitsus, siis on tegemist suure sõnavabadusega ja mingist tsiviilkontrollist loomulikult juttu ei ole. See on kahepalgelisus, see on topeltstandard. Banaanivabariik kõige naturaalsemal kujul,” ütles Helme.

“Teine väga murettekitav asi on see, kui meie sõjaväelisi institutsioone politiseeritakse. See tähenda, kui meie kõrged sõjaväelased kas omal algatusel, arvates, et see tuleb kasuks nende karjäärile, või mingisuguse kohvivestluse käigus saadud väikese vihje peale asuvad poliitikas sõna võtma n-ö valitsust toetavate seisukohtadega. Selline asi ei tohiks sobida demokraatlikusse tsiviilkontrolli standarditele vastavasse riiki.”

Helme sõnul on kolmas küsimus see, kes ikkagi Eestis valitseb, kas Eesti valitsus või Ameerika Ühendriikide saatkond või mõni kõrgem sõjaväelane. “Mul on küll täiesti selge, et mingit rassistlikku intsidenti ühegi Ameerika sõduriga ei ole olnud. Iga kord, kui mõni Ameerika sõjaväelane satub baarikaklusesse, kui selle tagajärjel NATO punkt 5 lakkab toimimast, siis ei maksa see paber ka mitte midagi. Ei maksa ka ükski neist n-ö julgeolekugarantiidest, mida president Obama käis isiklikult Eestis jagamas. Kui Eesti jääb oma liitlaskohustuste saamisel n-ö saamata need liitlaskohustused selle tõttu, et siin ei lehvi piisavalt kõrgel ja piisavalt uljalt vikerkaarelipp, siis ei ole nende liitlastega midagi peale hakata. Ja ütleme otse välja, et 2004. aastal, kui Eesti liitus NATO-ga, ei öelnud keegi meile, et Ameerika sõdurite appituleku tingimuseks on see, et meil on homoabielud. Sellist tingimust siis ei olnud. Kui oleks olnud, siis oleks ausalt öeldes mitu korda järele mõelnud, kas ikka tasub liituda sellise asjaga, lisas” Helme.

Tagasiside