Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakond andis täna Riigikogu menetlusse Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub eesmärgist lõpetada nimetatud institutsioonide valimistel elektroonilise hääletamise kasutamine, et tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus põhiseadusele.

„Põhiseaduse kohaselt peaks Eesti olema demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Reaalselt on aga Eestis demokraatiaideaali teostamisega lood räbalad, sest rahvale ei ole tegelikult tagatud õigusi, mis võimaldaks teostada oma staatust kõrgeima riigivõimu kandjana,“ ütles erakonna nimel eelnõu üle andud EKRE saadik Varro Vooglaid, lisades, et osaks sellest probleemiks on puudulik valimiste korraldus, muu hulgas seetõttu, et elektroonilise hääletamise läbiviimine reaalselt ei vasta põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse ja salajasuse põhimõtetele ega ka valimiste jälgitavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

„Just seetõttu pole sarnast elektroonilise hääletuse süsteemi võetud kasutusele mitte üheski teises Euroopa riigis,“ rõhutas Vooglaid.

Tema sõnul peaks püüdlus tagada, et valimised viidaks läbi usaldusväärselt, olema meie ühine huvi ja isegi kohustus.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 60 sätestab, et Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane.

Veebihääletuse puhul salajasus tagatud ei ole. Sellega vastandub e-hääletamine Eestis nii valimiste üldkehtivale põhimõttele kui otseselt Eesti põhiseadusele. Tagatud ei ole ka Eesti põhiseaduses nõutud ühetaolisus, kuna e-hääletuse viis Eestis erineb paberhääletamise viisist.

Selleks, et valimistulemus oleks usaldusväärne, peab olema tagatud selle kontrollitavus kahel viisil: valija peab saama kontrollida, et tema antud hääl laekus ning valimiste vaatlejad peavad saama kontrollida, kas kõik laekunud hääled loeti õigesti.

Eestis on e-hääletust kasutatud alates 2005. aastast ning Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti e-hääletus üleriigilistel valimistel kasutusele. Praeguseks on aga selgunud, et Eesti e-hääletuse süsteem ei ole teistele riikidele eeskujuks, seda pole mujal kasutusele võetud või on selletaolistest loobutud just arusaadavuse, universaalse kontrollitavuse ja salajasuse puuduse tõttu, mis teeb veebivalimised ebausaldusväärseks.

 

27.04.2023

 

Tagasiside