EKRE saadikud esitasid Riigikogu infotunnis 3. juunil teravaid küsimusi
Henn Põlluaas küsis sõlmitava Eesti-Vene piirilepingu kohta. Teatavasti ei täida Venemaa oma rahvusvaheliselt võetud kohustusi ja rikub pea kõiki rahvusvahelisi lepinguid ja konventsioone, aga sellest hoolimata tahab Eesti ratifitseerida Venemaaga uut Eestile mittevajalikku, kahjulikku ja loovutuslikku piirilepingut, sest väidetavalt tugevdavat uue piirilepingu sõlmimine meie julgeolekut.
Kaitseminister Sven Mikser, kes oli Riigikogu infotunnis peaministri isikus, eitas probleemi olemasolu ja vastas, et kahepoolselt kokkulepitud riigipiiri olemasolu ei halvenda kuidagi Eesti Vabariigi julgeolekut, pigemini loob see eeldused selle julgeoleku senisest paremaks kaitsmiseks.
Jaak Madison küsis meile planeeritavate pagulaste sissetoomise kohta. „Mis te ütleksite Eesti inimestele, üksikvanematele, kes peavad üleval miinimumpalgast mitut last, kes elavad sotsiaalabi toetustest, kes elavad töötu abirahast? Mida te ütlete neile, kes vaatavad seda kuidas Eesti riigi kulul elavad luksuslikku elu näiteks Vao küla 83 pagulast?“
Sotsiaalminister Margus Tsahkna ütles, et Eesti riik peab saama ise otsustada selle üle, keda ja kui palju Eesti rahvas siia pagulastena vastu võtab. „Nende pagulaste eest, kes on Eestisse tulnud ja kes siia tulevad, peame me hoolitsema, see on selge. Samamoodi, nagu me hoolitseme oma enda inimeste eest. Kindlasti ei ole meie seisukoht see, et õiged on kvoodid või see otsustusmehhanism, et ilma meie vabatahtliku soovita tahetakse meile panna peale liiga suuri kohustusi. Kindlasti me seda otsust ei toeta. See ongi meie lähtepositsioon. Ja ma kutsun üles mitte inimesi hirmutama ja rääkima n-ö pooltõdesid selle kohta, mis on valitsuse plaan, vaid valitsus on selles küsimuses väga selgelt oma seisukohad välja öelnud. Me ei toeta kohustuslikke kvoote.“
Mart Helme päris aru siseminister Hanno Pevkurilt ja see puudutas piiri puhastamist. „Kui palju on selleks planeeritud rahalisi vahendeid, sest algsest 20 miljonist on ilmselgelt liiga vähe, et kogu selle tööga ühele poole saada. Ning kui kaugel on läbirääkimised eramaa omanikega, et jõuda töödega lõpule, nagu lubatud Vabariigi 100. aastapäevaks?“
Hanno Pevkur ei näinud asjas mingeid probleeme. „Mis puudutab läbirääkimisi eramaa omanikega, siis on seis üsna hea. Loomulikult, Politsei- ja Piirivalveamet püüab teha maksimaalse tulemuse selleks, et saada kõigiga kokkulepped, et me ei peaks minema sundvõõrandamise teed. Selle aasta eelarvesse on Politsei- ja Piirivalveametile eraldatud raha selleks, et vajaduse korral piiriäärsed maaribad välja osta. Need eeldavad ka hulka tegevusi, kuni vajaduse korral katastri- ja kinnistupiiride muutmiseni, aga need tegevused on Politsei- ja Piirivalveametis kõik töös. Raha poole pealt, nii nagu ikka tehakse seda riigi eelarve kuludega, et vaatame üheskoos otsa maksumaksjale ja maksumaksja annab meile riigieelarvesse vahendid ning riigieelarves saame siis otsustada. Nagu ma ütlesin, järgmiseks aastaks on planeeritud 20 miljonit, ülejärgmiseks aastaks tuleme selle juurde kevadel, kui me teeme riigi eelarvestrateegiat aastaks 2017.“