Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Esimene arupärimine on adresseeritud peaminister Taavi Rõivasele ja puudutab Euroopa Liidu lõunapiire tabanud immigratsioonilainet. Rahvuskonservatiivid esitasid Rõivasele kuus küsimust, soovides teada, mida on arutatud immigratsiooni puudutavatel Euroopa Liidu kõnelustel ja milliseid kohustusi on Eesti endale võtnud. Samuti nõutakse Rõivaselt vastust, miks illegaalseid immigrante nimetatakse põgenikeks. Arupärimise andis üle fraktsiooni esimees Martin Helme.

Teise arupärimise andis üle piirivalvekolonel Uno Kaskpeit. Välisminister Keit Pentus-Rosimannuselt soovitakse selgust, kas Eesti ametiasutused kontrollivad meile saabuvate Ukraina kodanike dokumentide autentsust ning kas üleüldse on olemas mingid printsiibid ja eelarve, kui palju Ukraina põgenikke on planeeritud Eestisse võtta? Samuti seda, kas uuritakse saabunud põgenike meelsust, kas nad toetavad Venemaa agressiooni või on Ukraina territoriaalse terviklikkuse poolt?

Koalitsioonileping näeb ette Eestile raskesoomusmanöövri võimekuse (tankid) loomist, aastaks 2022. Kolmas arupärimine uurib, kas ei tuleks seda teha tunduvalt varem, juba sellel ja järgmisel aastal. Kuna EKRE fraktsiooni andmetel on Šveits valmis pakkuma Baltimaadele sisuliselt kohaleveo hinnaga tanke Leopard 2A4, küsitakse kaitseminister Sven Mikserilt, kas Eesti käsitleb seda pakkumist. Riigikogu Riigikaitsekomisjoni liikme Mart Helme üle antud arupärimise kohaselt oleks Eestil võimalik saada vähemalt 40 tanki.

Kirjaliku küsimuse esitas Välisministrile samuti Uno Kaskpeit. See käis separatistide kontrolli all olevatele Ukraina aladele jäänud isikustamata välispasside plankide ja printerite kohta. Konservatiivid nõuavad selgust, kas Eesti ametiasutustel on olemas teave plankide seerianumbrite kohta ja kas Euroopas on esinenud juhtumeid, kus nendega on püütud mõnda Schengeni riiki siseneda.

Tagasiside