Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna 29.septembril toimus Riigikogus täiskogu istung, kus poliitilise avaldusega esines peaminister Taavi Rõivas ja suures osas keskendus see Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud 2016 aasta riigieelarvele. Ettekandele järgnesid sõnavõtud, kus iga fraktsiooni poolt rääkis üks inimene.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on valitsuse heakskiidu saanud eelarve tasakaal näiline, selle tulude pool on liiga optimistlik ja see ei pruugi kokku tulla.

“Lühidalt kokku võttes võiks öelda, et tegemist on riigi valitsemisega jätkuvalt Exceli tabeli järgi,” ütles Helme. Tuleb ka öelda seda, et needsamad kiidetud prioriteetsed valdkonnad, milleks on sotsiaalkulutused, julgeolek ja perede toetamine, võib kokku võtta sõnadega “liiga vähe, liiga hilja” ja eriti tuleb tähelepanu juhtida sellele, et põllumajandust tegelikult ei toetata. Kõik need numbrid, mis meile ette on siin käidud, ei aita tegelikult põllumajandust. Põllumajandusvaldkonna rahastus tegelikult ei suurene. Top-up’i jätkuvalt ei ole ja erakorralise kriisi lahendamise plaani ka ei ole.

Helme sõnul on eelarve teine häda, et seal puudub plaan majanduse käivitamiseks, puudub plaan põllumajanduse päästmiseks ja puudub ka plaan julgeoleku otsustavaks parandamiseks. “Kõik valdkonnad saavad näpuotsaga midagi juurde, et saaks raporteerida edu, aga sisuliselt on tegemist kestlikku kahanemise mõtteviisi eelarvega,” sõnas Helme.

EKRE fraktsiooni juhi sõnul on eelarve tulude kasvu pool paljuski petlik, sest kujutab endast raha tõstmist ühest taskust teise. “Suur osa tööjõumaksu laekumiste suurenemisest tuleb pensionikasvust ja avaliku sektori palgakasvust. Teine suur tulude kasv – aktsiisid –  tuleb aga inimeste taskust, kellel on sellevõrra vähem raha muudeks ostudeks ja kellele jääb sellevõrra vähem kätte nii lastetoetuste kasvust kui pensionitõusust,” rääkis ta.

Eelarvest tulevad välja ka mõned lõbusad kurioosumid, rääkis Helme. “Näiteks läheb Eesti riigile Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine maksma umbes sama palju kui liitlasvägede kohaloleku tagamine ehk umbes 10 miljonit. See on täpselt see suhtelisuse küsimus, et ühe asja kohta on seda natuke palju ja teise asja kohta kuidagi natuke vähe. Me ei näe ka plaani Eesti inimeste tagasitoomiseks Eestisse. Kõik teame, et Eesti on pikas demograafilises languses ja seda langust teeb halvemaks või oluliselt halvendab Eesti inimeste lahkumine siit. Me teame, et umbes 70 000 tööealist elanikku elab väljaspool Eestit alaliselt, lisaks nende lapsed. Kui me saaksime kas või pooledki neist inimestest tagasi Eestisse, võtaks see meilt ära mitmeks-mitmeks heaks aastaks tööjõuturu pressingud ja võtaks ära selle probleemi, mis koormab praegu Eesti majandust, see on tootlikkuse kasvuga mitte kaetud olev palgakasv, mis vähendab ju meie konkurentsivõimet.”

Helme sõnul ei välista EKRE fraktsioon eelarve menetlemise ajal venitamistaktikat ja ööistungeid, kuid praegu neid plaanis veel pole. “Kindlasti esitame terve rea oma ettepanekuid nii tulu kui kulu poolele ja usun, et üht-teist on võimalik ka sisse hääletada,” sõnas ta.

Tagasiside