Riigikogus 12.oktoobril tuli Riigikogu täiskogu istungil käsitlemisele EKRE fraktsiooni arupärimine peaminister Taavi Rõivasele seoses pagulaspoliitika ja migratsiooniküsimustega. Henn Põlluaas tuletas lühidalt meelde arupärimise sisu, kuna vahepeal oli möödunud juba kolm kuud.

Henn Põlluaas päris kas Vabariigi valitsus kavandab vastupidi oma kinnitustele ja talle antud volitustele tuua 2017. aastaks vabatahtlikult Eestisse 2550 immigranti, mis on enam kui kaks korda rohkem, kui Euroopa Komisjon on välja käinud? “Mis põhjusel lähtutakse just sellistest numbritest? Kui vastuvõetavate immigrantide arv on valitsusel otsustanud, siis miks on valitsus eksitanud ja petnud nii avalikkust kui Riigikogu, rääkides 15–20 korda väiksemast arvust? Miks on valitsuse poolt kevadel tellitud mõjuanalüüs, kus erinevad ametkonnad ja ministeeriumid tõid esile selle negatiivsed tagajärjed kõikidele eluvaldkondadele, salastatud ja kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks? On ju selge, et kõikidest immigratsiooniga kaasnevatest aspektidest tuleb avalikkust informeerida ausalt, mitte esitada kallutatud ja moonutatud infot vaid selle positiivsete külgede kohta. Viimane küsimus: kas valitsusel on seoses eeltoodud avalikkuse ja Riigikogu eksitamise ja petmisega kavas esitada tagasiastumispalve? Loomulikult seda vastust me teame kõik, aga siinjuures tasuks meenutada, et massimigratsiooni ja emigrantide kvoodipõhisele jagamisele Euroopa Liidus on vastu üle 80% inimestest.”

Taavi Rõivas vastas, et talle jääb arusaamatuks, millisest allikast Põlluaasal selline number pärineb. “Me oleme praeguse seisuga, mis on tõepoolest mitu kuud hilisem kui see arupärimise esitamise aeg, andnud nõusoleku teie nimetatust umbes viis korda väiksema suurusjärgu rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmiseks.” Valitsus ei ole Taavi Rõivase sõnul rahvast migratsiooniküsimustes petnud. “Me tõepoolest eelistame vabatahtlikkuse põhimõttel toimivat vastastikust Euroopa riikide omavahelist abistamist. Riigikantselei, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös on koondatud sõjapõgenikke puudutav info veebilehele www.valitsus.ee/pagulased, kus on olemas infot nii tegevuste ajakava, Eesti seisukohtade, korduma kippuvate küsimuste kui ka päritoluriikide kohta. Samuti on sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siseminister Hanno Pevkur ja ametnikud kohtunud kohalike omavalitsuste esindajatega, et sõjapõgenikega seotud tegevusi kogukondadele selgitada ja küsimustele vastata.”

Mart Helme:” Ei ole kindlasti saladus ega uudis, et meie erakond on algatanud masspetitsiooni levitamist Eestis. 530 000 postkasti pluss käest levitatud petitsioonid peaks andma tagasiside ja väga selge fikseeritud arvamuse rahva poolt selle poliitika suhtes, mida teie immigrantide osas ajate. Te räägite endiselt, nii nagu juunikuus, pagulastest. Me kõik teame täna, et tegemist ei ole valdavalt pagulastega, vaid tegemist on enamasti lihtsalt immigrantidega, kellest suur osa on mugavama ja parema elu otsijad. Minu küsimus on aga järgmine: miks te ei teeni Eesti rahvast, miks te teenite Euroopa Komisjoni?”

Rõivas vastas, et ta eeldab, et see küsimus on retooriline, sest iga siin saalis viibija mõistab, et peaministrina on tema roll just nimelt Eesti rahvast teenida, mitte kedagi teist. “Mis puudutab seda teie 530 000 välja saadetud kirja, millest üks jõudis ka minu koju, siis ma ei anna sellele hinnangut. Jäägu see kiri teie südametunnistusele, aga eks siis tagasiside pealt ole näha.”

Uno Kaskpeit ütles, et jälgides olukorra arengut, siis kõigepealt lubati vastu võtta 150, nüüd aga on muutunud see arv 500-ks. “Kui vaadata, kuidas Lõuna-Euroopas see asi arenes, siis algul olid need pagulased Itaalias, Kreekas, nüüd on nad jõudnud Saksamaale. Midagi hirmsat toimub Soome piiri peal, kus ründavad üle piiri. Siit küsimus. Kas valitsus on mõelnud ka meil kriisiolukorra väljakuulutamisele, mõelnud nendele ressurssidele, millega panna piir kinni, kui midagi peaks jõudma ikkagi ülespoole? Ma olen kindel, et jõuab ülespoole. Kas valitsus on ka valis välja kuulutama erakorralist seisukorda.”

Rõivas vastas, et erakorraline seisukord on midagi sellist, mida igaks juhuks välja ei kuulutata, kuid valmisolek peab riigil alati olema. “Ma rääkisin ka sellest, kui palju maksab piiri ajutine sulgemine. Täna selleks vajadust ei ole. Me piiri ajutiselt sulgedes oluliselt vähendaksime võimalust turistidel siia tulla ja eestlastel ja Eesti inimestel laiemalt teistesse riikidesse liikuda. Nii et see ei ole praegu aktuaalne küsimus ja ei paista ka kuskilt neid suuri inimhulki, kes just nimelt Eesti kaudu otsustaks Euroopa Liitu siseneda. Kui me vaatame korraks gloobusele või maakaardile, siis me saame väga hästi aru, miks see nii on. Eesti asub Euroopa teises servas, rändekriisi algpõhjused on ikkagi Euroopast lõuna poolt.”

Henn Põlluaas ei jäänud peaministri vastustega rahule. “Mind paneb imestama see, milline on peaministri ettevalmistamatus siia Riigikogu ette tulekul ja arupärimistele vastamisel. Täiesti konkreetne küsimus, kust on valitsus võtnud konkreetse arvu, immigrantide arvu, see on meie arupärimises ka ära toodud, kas siis nõunikud või peaminister ei viitsi ilmselt lugedagi arupärimisi. Ma loen ette siis selle, kust võttis Konservatiivne Rahvaerakond numbri 2550 immigranti: “Siseministeerium on korraldanud rahvusvahelise riigihanke 2050 uussisserändajate koolitamiseks 2017. aasta lõpuks summas 1 396 000 eurot (See on riigihangete registris välja toodud. – H. P.), ning sõlmis 09.06.2015 vastava lepingu hankekonkursi võitja Expat Relocation Estonia OÜ-ga. Vastavalt kokkuleppele võib koolituste mahtu täiendavalt suurendada veel 500 koolitatava võrra, seega räägitakse hanke raames kokku 2550 immigrandist.” See on konkreetne valitsuse plaan koolitada välja siia saabuvaid immigrante.
Kui peaminister ei tea numbreid, siis on see väga kurb, kui ministeeriumid tegutsevad peaministri selja aga ilma kontrollita, on see veelgi kurvem. Aga tegelikult ma ei imesta, et peaminister numbreid ei tea, sest algul räägiti meile ju, et absoluutselt mitte mingisugust immigratsiooni Eestisse ei tule, Eesti ei nõustu mingisuguse immigrantide ümberjagamise ega kvootidega. Täna me teame, kuidas see arv on kogu aeg kasvanud, Eesti on nõustunud kvootidega. Mida muud siis on see, kui et me võtame vabatahtlikult, vastavalt meie elanike arvule ja SKT-le neid vastu. Nagu peaminister just siitsamast pukist ütles, mingit ülempiiri, mingit maksimumi ei seata. See on kvootide süsteem.
Mis puutub immigrantide Eestisse võtmisse, siis kui eelmises raamdokumendis 2010–2015 oli sõnaselgelt kirjas, et Eesti ei nõustu kvootidega, siis see lause on sealt tänaseks kadunud. See on asendatud lausega, et Eesti on nõus vabatahtliku vastuvõtmisega ja just sellesama püsimehhanismi alusel, mis ma siin enne ka välja tõin. Nii et kui eile jagati 40 000 pagulast, täna jagatakse 120 000 pagulast, homme jagatakse võib-olla 500 000, ülehomme 2 miljonit ja siis 10 miljonit, siis Eestil ülempiiri ei ole ja Eesti valitsus, omamata mingisuguseidki volitusi ei Riigikogult ega Riigikogu komisjonidelt, on nõustunud kvootidega.”