Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Martin Helme esitas küsimuse justiitsministrile seoses vajadusega laiendada Põhiseaduse järelevalve algatamise ringi. Seni on põhiseaduslikkuse järelevalve osas kontrolli võimalus väga piiratud hulgal institutsioonidel, täpsemalt kahel – presidendil ja õiguskantsleril. Kõik muud juhtumid, kui põhiseaduslikkuse järelevalvet algatatakse, tulevad kohtusüsteemi enda seest ehk altpoolt tulevad kaebused, mis on eelkõige normitehnilist laadi.

Urmas Reinsalu vastas, et põhiseaduse tasemel põhiõiguste kaitseks pöördumise mehhanism on tõesti puudulik.  Ta arvas, et see küsimus väärib tõsist analüüsi ja kindlasti ei võta seisukohta, et praegune süsteem on üles ehitatud ammendavalt. Nii kitsad kanalid, kus põhiseaduse järelevalve menetlust individuaalses konstitutsioonis kaebust on võimalik algatada, väärib ülevaatamist. “Riigikohtu esimees on juhtinud tähelepanu, et võiks kaaluda ka parlamendi vähemusele seda õigust anda, ja ka see on minu meelest asi, mis väärib analüüsi. Valitsusliit ei ole võtnud selget seisukohta, kuidas seda küsimust lahendada ja muuta. Aga kindlasti Justiitsministeerium seda analüüsib, kuigi konkreetseid ettepanekuid pole seni laekunud”.

Arno Sild esitas küsimuse majandus-ja taristuministrile seoses Võru ja Viljandi vahelise ühistranspordi puudulikkusega. Praegu on võimalik nende kahe maakonna vahel liikuda suure ringiga ja Tartus ümberistumisega. Kuna Viljandi on aktiivne kultuuri- ja majanduskeskus, siis on selle sidusus Võruga väga suur.

Kristen Michal sõnas, et küsimus on suunatud natukene valele adressaadile, sest maakondade bussiühistranspordi ainupädevus on maavalitsustel, mis alluvad Siseministeeriumile, mitte Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. “Et anda konstruktiivset nõu, ütlen, et selles kohas võime kas meie või võite ka ise võtta vastava maavanemaga ühendust, maavalitsusega, kes siis hindab seda vajadust, pöördub vajaduse korral Maanteeameti poole ja siis on kaks võimalus, kas Maanteeamet kutsub vedajaid kommertsliinidele seda vedu tegema või siis on võimalik, et omavalitsused ja maavalitsused paneksid seljad kokku”.

Mart Helme küsimus rahandusministrile oli väga lihtne ja konkreetne. Kui suur summa on praegu Rahandusministeeriumis eelarves ette nähtud immigrantide vastuvõtmiseks ja nendega seotud kulude katmiseks?

Sven Sester vastas, et tegemist on kuludega, mis kaetakse riigieelarves Sotsiaalministeeriumi kaudu. 2016. aastal on hetkel ette nähtud Sotsiaalministeeriumis pea 200 000-eurone kulu, täpsemalt öeldes 199 411 eurot. “Kui see kulu peaks suurenema, siis peab olema ka riik selleks valmis ja vaatama oma kulude ja tulude poole üle. Praegusel hetkel on nelja-aastases strateegias ette nähtud selles suurusjärgus kulutase”.

Jaak Madison esitas justiitsministrile küsimuse selle kohta, et kõik pagulaste vastuvõtmist puudutavad otsused on Vabariigi valitsus lubanud läbi arutada kohapealsete elanike ja kogukonnaga. Olles tutvunud põhjalikumalt Vao küla olukorraga, kus on 85 pagulast, kes elavad kõige uhkemas ja ilusamas majas kogu külas, elavad kadestamisväärset elu, mida ei saa lubada endale pea pooled meie oma kaasmaalased, oli mu üllatus suur, kui ma sain teada, et mitte kellegagi neist ei olnud läbi räägitud pagulaste vastuvõtmist ega nende hulga võimalikust suurendamist.

Urmas Reinsalu vastas, et lähtudes sellest, milliseks kujuneb Euroopa Nõukogu seisukoht juunikuisel ministrite kohtumisel, on võimalik edasisi samme kavandada ja need tuleb kindlasti kohalike inimestega läbi arutada. “Konkreetselt selle kohta, kas praegu on 83 Vao majutuskeskuses oleva inimese seisundiga seoses tekkinud kohalike inimestega konflikte, mida tuleks eraldi läbi arutada, ütlen, et kui reaalsed probleemid eksisteerivad, tuleb vastavatel ametiisikutel seda kindlasti teha. Varem seda tõepoolest tehtud ei ole”.

 

 

Tagasiside