Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu, et peatada Eesti kõrghariduse ingliskeelestumine ning leevendada probleeme kõrghariduse kvaliteediga ja mittevastavusega Eesti vajadusele.

Eelnõuga soovitakse kõrgharidusseaduses sätestada, et võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ei tohi avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle 8%, teisel õppeastmel üle 20% ja kolmandal õppeastmel üle 30% vastava õppeastme üliõpilaste arvust. Samuti soovitakse kõrgharidusseadusest eemaldada sätted, mis seavad ülikoolide missiooniks rahvusvahelistumise toetamise ja nõuavad ülikoolide tulemusrahastamise otsustamisel rahvusvahelise mobiilsuse näitajate arvesse võtmist.

Eelnõu esitaja Jaak Valge juhtis tähelepanu, et Eesti kõrghariduses on rida põhimõttelisi probleeme. „Esiteks ei vasta ülikoolide poolt ettevalmistatavad spetsialistid Eesti tööturu vajadustele, teiseks on kiiresti langenud õppe kvaliteet ja kolmandaks toimub kõrgharidusõppe kiire ingliskeelestumine. Need probleemid on omavahel seotud,” ütles Valge.

Valge osutas, et 2021/2022. õppeaastal oli avalik-õiguslikes ja riigi rakenduskõrgkoolides esimese astme õppekavadel 92% üliõpilaste õppekeeleks eesti keel (2014/2015. õppeaastal 94%), teise astme õppekavadel oli eesti keel õppekeeleks 74% (2014/2015. õppeaastal 87%) üliõpilastest ning kolmanda astme õppekavadel 20% (2014/2015. õppeaastal 82%) üliõpilastest. Kõigi kolme õppeastme keskmisena õpib eesti keeles 84% üliõpilastest (2014/2015 õppeaastal 91%).

„Kiire ingliskeelestumine on seotud ülikoolide kvaliteedilanguse ja ettevalmistatavate spetsialistide mittevastavusega Eesti nõuetele. Peaaegu kõik välisüliõpilased õpivad inglise keeles. Üldjuhul võetakse välisüliõpilased ülikoolidesse vastu ilma sisulise konkursita. Välisüliõpilastest kõige suurem osa ehk 31,0% õpib ärindust, st eriala, kus vastuvõtt on kasvanud, aga tööjõuvajadus vähenenud, aga 28,8% haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteadusi, mispuhul on enam kui kaheldav, et nende erialade lõpetanud eesti keelt valdamata Eestis peale lõpetamist erialast tööd üldse soovivadki,“ ütles Valge.

“Samas õpib inglise keeles ka järjest suurenev osa Eesti üliõpilastest. Pole kahtlust, et kõrgkoolidesse järjest leviv ja domineerima kippuv inglise keel on ohuks meie keelekasutusele ja emakeele elujõule. Isegi kui teise keele oskus on kõigi standardite järgi arenenud suhteliselt hästi, on see emakeeleoskusest nõrgem. See puutub nii võõrkeeltes õppimisse kui õpetamisse.

Keeleteadlane ja tippajakirja retsensent Indrek Park kinnitab, et keeleliselt kõige madalama tasemega ingliskeelsed artiklid tulevad riikidest, kus õppekeel on inglise keel, aga üliõpilased ja õppejõud ei räägi inglise keelt emakeelena, hoolimata sellest, et neis riikides investeeritakse ülikoolidesse suuremaid summasid, kui neis riikides, kus üliõpilased õpivad eriala oma emakeeles, mis ei ole inglise keel. Niisiis ei saa väita, nagu oleks välisüliõpilaste kasvanud osakaal ja ingliskeelestumine meie kõrghariduse sisukust aidanud tõsta. Küll aga on see võimendanud kvaliteediprobleeme ja noorte inimeste ühiskonna vajadustest “möödaharimist”.

Jaak Valge rõhutas, et ülikoolide missioon on edendada teadust ja kultuuri. „Ülikoolide rahastamisel tuleb arvesse võtta õppe kvaliteeti, aga ülikoolid ei pea Eesti maksumaksja arvel toetama rahvusvahelistumist ja edendama rahvusvahelist mobiilsust, mida kõrgharidusseadus nõuab. Loomulikult on ka välisüliõpilasi ja ka ingliskeelseid õppekavu vaja, ent siis, kui need toetavad kvaliteeti ja spetsialistide ettevalmistamist aladel, mida Eesti ühiskond vajab. Ehk siis, kui need tekivad orgaaniliselt, mitte seaduse nõudmise tõttu,” ütles Valge.

“Seega tuleb kõrgharidusseadusest eemaldada dogmaatilised kammitsad, mis suunavad ülikoole rohkem välistudengeid vastu võtma ja neile ning meie endi kaasmaalastele inglise keeles haridust andma. Meie eelnõuga peatatakse ingliskeelestumine ning leevendatakse vähemalt osalt ka probleeme kõrghariduse kvaliteedi ning mittevastavusega Eesti vajadusele.“

Valge märkis, et eelnõu ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, sest keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles.

Tagasiside