Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon pärib peaminister Kaja Kallaselt aru 412 kaitseväelase teenistusest lahkumise kohta eelmisel aastal.

Eelmise aasta üheteistkümne kuu jooksul, 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini vabastati kaitseväeteenistusest 412 tegevväelast (101 ohvitseri, 232 allohvitseri ja 79 sõdurit), samuti lahkus töölt 184 riigikaitsevaldkonna tsiviilisikut. Seega hõlmas 2021. aasta üheteistkümne kuu valdkonna personalikadu kokku 596 inimest.

Riigikogu liige Leo Kunnas ütles, et säärases ulatuses personalikadu on taasiseseisvunud Eesti riigikaitse ajaloos pretsedenditu.

„412 teenistusest lahkunud tegevväelast moodustab koguni 11,6% Riigikaitse arengukavas 2017-2026 planeeritud 2021. aasta tegevväelaste arvu sihtnumbrist, mis oli 3560 inimest aasta lõpuks. Kui tegevteenistusse võetakse ka uusi tegevväelasi, on paratamatult tegu noorte, teenistus- ja ammugi sõjakogemusteta inimestega, kes ei suuda lahkunuid niipea samaväärselt asendada. Tegevteenistusse ei ole võimalik võtta inimesi, kellel puudub vastav ettevalmistus,“ ütles Kunnas.

Koondati 57 tegevväelast (20 ohvitseri, 34 allohvitseri ja 3 sõdurit) ning 17 tsiviilisikut, seega kokku 74 inimest. Tähtajalist tegevteenistuslepingut ei pikendatud 69 tegevväelasel (10 ohvitseril, 41 allohvitseril ja 18 sõduril) ja ühel tsiviilisikul.

Kunnase sõnul on tähtajalise tegevteenistuslepingu pikendamata jätmise näol tegu de facto koondamisega, sest loobutakse  kvalifitseeritud inimese edasisest rakendamisest.

„Koondamised ja tegevteenistuslepingu pikendamata jätmised on kahtlemata valitsuse kevadel tehtud kõigi ministeeriumide proportsionaalse eelarvekärpe tagajärg. Ühegi varasema majandus- või muu kriisi ajal ei ole lepingulisest tegevteenistusest kaitseväelasi vallandatud. Kuigi kaitseministeeriumi valitsemisalas jäeti kärbe ära ning kaitsekulud suurenevad käesoleval aastal 746,6 miljoni euroni, ei muuda see enam kaitseväe personalivaldkonna olukorda, sest kahju on juba sündinud,“ ütles Kunnas.

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimata tegevväelasi vallandati 46 (11 ohvitseri, 31 allohvitseri ja 4 sõdurit) ning tsiviilisikuid 17, seega kokku 63 inimest. Teadmata arv inimesi lahkus samal põhjusel ka ise kaitseväest, jäämata ootama vallandamist. Vallandatute seas on ka 12 veterani ning üks sõjainvaliid.

Kunnas juhib tähelepanu, et veel 15. septembri infotunnis kinnitas peaminister Riigikogu suure saali ees, et kaitseväes on noored terved mehed, kelle vallandamist ta kuidagi õigeks ei pea. Hiljem, kui see oli juba aset leidnud, õigustas Kaja Kallas toimunut, väites, et vaktsineerimata kaitseväelaste vallandamine tugineb kaitseväe riskianalüüsile.

„Selle analüüsi koostamise ajal olid teada järgmised faktid: kuna kaitseväelased ei kuulu ühtegi koroonaviiruse riskigruppi, oli selle viirusega nakatanud kaitseväelastest haiglasse sattunud vaid üks inimene, ja seegi suhteliselt kergeloomuliselt; vaktsineeritus koroonaviiruse vastu või selle puudumine ei mõjutanud kuidagiviisi Teise Karabahhia sõja ega Afganistani sõja lõppfaasi tulemust, mis mõlemad leidsid aset koroonapandeemia tingimustes ning õppekogunemistele kutsuda või sõja korral mobiliseerida tuleb paratamatult ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimata reservväelasi ja kaitseliitlasi,“ ütles Kunnas.

„Kaitseväe riskianalüüs ei arvestanud nende ilmselgete asjaoludega. Praegustes omikrontüve ülikiire leviku tingimustes, mil WHO on ennustanud, et lähikuudel nakatub kõigist ettevõetud jõupingutustest hoolimata koroonaviirusesse umbes pool Euroopa elanikkonnast, on see kaotanud igasuguse adekvaatsuse. Paraku on kahju taaskord juba sündinud.“

Kunnase sõnul on kaitsevägi alati lähtunud põhimõttest, et mitte kedagi ei jäeta maha. „Iga okas loeb. Eelmisel aastal tegi Vabariigi valitsus mitu otsust, mis tõi kaasa nende väga oluliste põhimõtete revideerimise. Sõjas kaalub moraalne faktor alati üles materiaalse. Praeguses julgeolekuolukorras, mis on halvim pärast Vene vägede lahkumist Eestist 1994. aastal, ei tohiks me sääraseid otsuseid teha.“

EKRE fraktsioon palub peaministril vastata järgnevatele küsimustele:

1. Kui palju ohvitsere, allohvitsere ja sõdureid oli kaitseväes ja Kaitseliidus lepingulises tegevteenistuses 31. detsembril 2021?
2. Kas Riigikaitse arengukavas 2017-2026 määratletud tegevväelaste sihtarv 3560 on saavutatud? Kui suur on puudujääk?
3. Millist mõju avaldab Teie arvates kaitseväe võitlusvõimele 2021. aasta üheteistkümne kuu jooksul aset leidnud 410 lepingulises tegevteenistuses olnud ohvitseri, allohvitseri ja sõduri teenistusest lahkumine või vallandamine?
4. Kas teiste ministeeriumitega proportsionaalse kärpe-eesmärgi seadmine kaitseministeeriumi valitsemisalale oli kujunenud julgeolekuolukorras adekvaatne otsus?
5. Mis kaalutlustest see otsus lähtus?
6. Mis tingis selle otsuse hilisema muutmise ja kärpe-eesmärgist loobumise?
7. Millist kahju jõudis see otsus teise arvates teha?
8. Kas kaitseväe juhataja väljus koroonaviiruse vastu vaktsineerimata kaitseväelasi vallandades Teie poolt teostava tsiviilkontrolli alt, tegutsedes Teie tahte, mida Te Riigikogu suure saali ees selgelt väljendasite, vastaselt?
9. Miks muutsite oma seisukohta koroonaviiruse vastu vaktsineerimata kaitseväelaste lepingulisest tegevteenistusest vabastamise kohta?
10. Kas Teie arvates saab tegevväelaste tegevteenistuslepinguid tagasiulatuvalt muuta?
11. Kuidas mõjub Teie arvates koroonaviiruse vastu vaktsineerimata sõjaveteranide ja isegi sõjainvaliidi teenistusest vallandamine kaitseväe moraalile?
12. Kas vaktsineerimata kaitseväelaste teenistusest vabastamine on Teie arvates proportsionaalne teiste valitsuse koroonaviiruse tõrje meetmetega (näiteks vaktsineerimata hooldekodude töötajaid pole töölt vallandanud, kuigi nende poolt edasi antud nakkuse tõttu on kümneid hoolealuseid haigestunud ja surnud, riiki sisenevatel isikutel ei kontrollita koroonatõendit ega nõuta negatiivset testitulemust jms)?
13. Kas Teie valitsuse kaitseväe personalipoliitikat puudutavad otsused kahandavad kaitsevõimet ja -tahet või on selle põhjuseks hoopiski opositsiooni kriitika, mis väljendub näiteks ka selles konkreetses arupärimises?
14. Kas Te tunnistate tehtud vigu? Kas ja kuidas on Teil kavas neid parandada?

Tagasiside