Yana Toom: Tervishoiutöötajate keeleoskust parandaks riiklik keelekursus
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Yana Toomi sõnul peab sotsiaalministeerium asuma senisest suuremat tähelepanu pöörama tervishoiutöötajate eesti keele oskuse arendamisele. Riiklikuid keelekoolitusi meditsiinitöötajatele viiakse näiteks läbi mitmes meie naaberriigis.
„Keeleinspektsiooni tegevusaruandes seisab, et tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas kontrolliti 2013. aastal 725 töötaja eesti keele oskust. Kontrollitute hulgast tuvastati koguni 519 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat. Väärteomenetlust alustati aga 114 tervishoiutöötaja suhtes. Trahvide tegemise asemel peaks sotsiaalministeerium hoopis töötajaid toetama asuma. Usun, et asja parandaks riiklik keelekoolituse programm, kus õpetataks näiteks meditsiinilist eesti keelt. Soomes on taoline programm olemas, mis on ka üheks põhjuseks, miks meie arsti massiliselt üle lahe rändavad,“ sõnas Yana Toom.
Toom lisas: „ Meie tervishoiusüsteemi vaevab juba suur kvalifitseeritud töötajate puudus. Kui sotsiaalministeerium ei asu toetama Eestisse tööle tulnud Ukraina või Venemaa päritoluga arste, lahkuvad nemadki. Omaette probleem on Ida-Virumaal, kus meedikud võivad küll keele selgeks õppida, kuid kuna keskkond on muukeelne, võib see paraku paari kuuga ununeda. Ministeerium võiks kaaluda võimalust alandada teatud perioodiks Ida-Virumaal töötavate meedikute keelenõudeid eeldusel, et tervishoiuasutus tagab eestikeelse teenuse näiteks kaasates eestikeelse õe või pädeva tõlgi abi. Näiteks hetkel peavad õed ja hoolekandetöötajad valdama eesti keelt B2 tasemel ning arst C1, ehk kõrgtasemel.“
Antud küsimustega seoses otsustas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon täna sisse anda ka arupärimise, kus oodatakse sotsiaalminister Taavi Rõivaselt muuhulgas vastust järgmistele küsimustele: milliseid meetmeid on välja töötanud sotsiaalministeerium, et tagada Eestis töötavatele arstidele erialane keeleõpe? Kas olete kaalunud võimalust teatud perioodiks alandada Ida-Virumaal töötavate meedikute keelenõudeid eeldusel, et tervishoiuasutus tagab eestikeelse teenuse näiteks kaasates eestikeelse õe või pädeva tõlgi abi?
Lisainfo:
Jaan Männik
Keskfraktsiooni pressinõunik