Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule” arutelul ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, et möödunud aasta lõpus toimunud hinnatõus avaldab paratamatult survet palga ja hindade tasemele Eestis ning ohustab meie konkurentsieelist.

„Allhankemaana on meil selleks tööjõu hinnatase,“ selgitas Vitsur. „Kui vaatame toodangu ühiku kohta tulevat töö hulka kroonides või eurodes, siis meie olukord võrreldes 2008. aastaga paranes kuni kolmanda kvartalini.“

Vitsuri sõnul on oluline pöörata tähelepanu sellele, et hinnatõus ei oleks järgnevatel aastatel nii suur, kui ta oli möödunud aasta lõpus.

„Seni kuni oleme põhiliselt lihtsa allhanke tegijad on meil oma konkurentsivõime hoidmiseks ja majanduse käigushoidmiseks vaja hoida palgataset ja hindade taset sellisena, et me ei kaotaks oma ühte väga olulist konkurentsieelist,“ märkis Vitsur.

Vitsur ütles, et Eesti naaberriikides Põhjamaades on palgatase võrreldes meiega väga kõrge ja järjest rohkem Eesti tööjõudu leiab tee nendele tööturgudele.

„See seab meie palgatööturu kahekordse surve alla,“ selgitas Vitsur. „Ühelt poolt tekib inimestel kiusatus minna naaberriiki paremat palka saama ja teiselt poolt surub hinnatõus Eestis palku kõrgemaks. Nii võime jääda keskmise sissetulekutaseme lõksu. Eestisse ei tule enam eriti palju uusi investeeringuid, sest meie palkade ja kulude tase on keskmine ja ei ole investoritele kuigi ahvatlev. Me oleme liiga kallid ja nii minnakse odavamatesse kohtadesse. Samas osa meie aktiivsemast tööjõust lahkub madala palga tõttu Eestist.“

Vitsuri sõnul on kauaks ajaks ja jääv lahkumine Eesti jaoks demograafilise olukorra tõttu väga negatiivse mõjuga.

„Eesti peab mõtlema, mida ette võtta olukorras, kus maailmas hinnad tõusevad, kus meil elu muutub kallimaks, kus toimub konvergents ja kus meil endal ei ole kuigi palju rohkem lisandväärtust andvat tootmist,“ märkis Vitsur.

Vitsuri sõnul on vaja arendus- ja teadustegevust, mis lubaks Eestil minna üle rohkem lisandväärtust andvale tootmisele.

„Eesti vajaks samasugust ausat sisevaatlust nagu tegi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kui ta tahtis selgusele jõuda, miks neil ei õnnestunud ette näha finantskriisi saabumist,“ märkis Vitsur. „Selle sisevaatluse käigus IMF tunnistas, et nii mitmedki senised absoluutseks tõeks peetavad seisukohad osutusid ekslikeks ning et vaba diskussiooni puudumine takistas neil maailma objektiivset tajumist.“