Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maakoolide tulevikku puudutavas küsimuses peab valitsus olema valmis individuaalseks lähenemiseks ja võtma lisaks õppetöö kvaliteedile arvesse ka regionaalpoliitilist mõõdet, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev parlamendis toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul teemal "Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk".

“Kahetsusväärsel kombel läheneb Reformierakonna juhitud valitsuse poolt juurutav poliitika maakoolidele ühe mõõdupuuga, soosides nende sulgemist ja kodust kaugemal asuvate suurte koolide rajamist,” lausus Belobrovtsev. “Maakoolide kergekäeline osaline või täielik sulgemine on lühinägelik samm, riiklikult peaksime pingutama selle nimel, et lastel säiliks maksimaalne võimalus kodulähedasele haridusele. Maakoolid peavad säilima, sest need ei ole pelgalt haridusasutused, vaid kohati elutähtsad keskused meie kogukondades. Nende säilitamine on investeering laste tulevikku, kultuuri ja traditsioonide edasikandmisse ning kogu Eesti jätkusuutlikkusse.”

Vadim Belobrovtsevi sõnul ei tohi maakoolidega seonduvat võtta kui ülemäärast kulu riigieelarvele, vaid kui võimalust pakkuda lastele individuaalset õpet turvalises keskkonnas ja säilitada elu hajaasustusega piirkondades. “Tihtipeale on just kool see, mis hoiab inimesi kolimisest väiksematest küladest suurtesse linnadesse. Kool on tihti kogukonna keskpunktiks, kohtumispaigaks ja ühendavaks lüliks. Maakoolide säilitamine tähendab ka kohalike kogukondade elujõulisuse ja sotsiaalse sidususe tugevdamist,” rääkis Keskerakonna juhatuse liige.

Vadim Belobrovtsev tõstis esile arutelul ettekandega esinenud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktori Erli Aasametsa paindlikku ja individuaalset lähenemist nii õpilastele kui ka õpetajatele, mis võiks olla eeskujuks ka teistele haridusasutustele. “Õigel ajal tehtud sammud, ekspertide kaasamine oluliste otsuste tegemisse, toimiv õpetajate karjäärimudel, diferentseeritud palgasüsteem, HEV-laste aktiivsem vastuvõtt… Selliseid näiteid võib olla rohkem, kui riik on valmis koostöös omavalitsustega selles suunas tõhusamat tööd tegema,” toonitas Belobrovtsev.

“Positiivne on see, et maakoolidega seonduv on leidnud laiapindset kajastust ja see annab lootust, et osapooled leiavad koostöös parima lahenduse,” lisas Vadim Belobrovtsev. “Saame aru, et koolivõrgu korrastamine on vajalik ja mõnes mõttes ka vältimatu, aga peame väga hoolikalt selle meetodeid valima. Riik ja kohalikud omavalitsused saavad koostöös leida lahendusi, et toetada maakoolide jätkusuutlikkust. See hõlmab investeeringuid õpetajate koolitamisse ja tehnoloogia kasutamisse, et ületada geograafilisi takistusi, ning koostöö tugevdamist kogukondadega.”

Tagasiside