Maaelu komisjoni liige Ester Tuiksoo rõhutas täna Riigikogus toimunud Eesti maaelu arengukava (MAK) arutelul, et vaatamata laialdasele debatile on veel siiski oht vastuolude tekkeks väikeste ja suurte põllumajandustootjate ning eri tegevusvaldkondade vahel

„Muret teeb see, et toidutootjate investeeringumeetmest on kadunud, võrreldes praeguse perioodiga, 30 miljonit eurot ja kindlasti annab see nende tegevusele valusa tagasilöögi,“ rääkis Tuiksoo, „selle kompenseerimiseks räägib põllumajandusminister küll finantsinstrumentide loomisest, kuhu olevat plaanis suunata 65 miljonit, kuid selle tingimused on senini segased ning see ei asenda tagastamatut abi.“

„Uues MAK-is kaob kahjuks ka külade arenemise meede, mille põhjenduseks „tühjade voodikohtade“ loomine ja turismisektori madal töötasu. Ma ei pea seda aga kindlasti õigeks, sest antud meede ergutas ettevõtlust maapiirkonnas,“ kritiseeris Ester Tuiksoo.

Tuiksoo märkis, et puudutatud on ka põllumajandustootjale soodustuste loomist maa ostmiseks läbi maaelu arengukava. „Valitsus ja maaelukomisjon on seda toetanud, kuid korraga Euroopa Liidu Asjade komisjonis otsustas koalitsioon teisiti. See näitab ministri saamatust, kes ei suuda koalitsiooniparteriga kokkuleppele saada ja Eesti põllumajandusele kasuliku seisukoha kindlustamist tagada.“

„Maaelu arengukava peaks pöörama rohkem tähelepanu „Eesti toidu“ programmile, sest mahetoidu tootmise toetamine on täna üsna vaeslapse osas,“ lisas Ester Tuiksoo, „tervitatav on aga noortalunike väärtustamine läbi maaelu arengukava. See valdkond vajabki igati järele aitamist, sest ettevõtluse lõpetamise põhjuseks põllumajanduses on peamiselt pensionile minek. Noored seovad end väga paljuski linnalise tegevusega, mistõttu oleks tark riigil pakkuda neile alternatiivi.“

Täna oli Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelul Eesti maaelu arengukava 2014-2020.