Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom leiab, et nii valitsusliikmed kui kõrged ametnikud peaksid rahvaloenduse tulemusi oma laual hoidma, sest see meenutaks neile iga otsuse regionaalset mõju.

„Iga kord kui kellelgi tuleb kiusatus panna kinni mõni põhikool või gümnaasium, perearstikeskus või päästekomando, tuleks mõelda selle peale, mitu protsenti elanikest kaotab selle tulemusena see linn või vald, mida sulgemisotsus puudutab,“ märkis Toom.

Toom väljendas heameelt, et Eestis pole siiski nii vähe inimesi, nagu skeptikud ennustasid, kuid samas teeb teda murelikuks 12 aastaga kaotatud 5,5% Eesti elanikke. „Meil on ainult kaks maakonda, kus rahvaarv kasvab – Harju ja Tartu – aga see on vaid selle tendentsi jätk, et rahvas koondub üha enam kahte suurlinna. Vähe sellest – me saime ka 3% vanemaks. Kui 2000. aastal oli inimesi vanuses 65+ meil 15%, siis nüüd on neid 18%. Muide, Euroopa mõistes vananevaks peetakse ühiskonda, kus kõrges eas inimesi on 7%.“

„Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehena olen kindel, et meie tervishoiusüsteemile käib selline vanemate inimeste osakaal juba täna üle jõu – ja hetkel pole mul optimismiks mingit alust. Sotsiaalministeeriumis arutatakse küll pidevalt, kuidas muuta elukeskkonda eakatele sõbralikumaks ja kuidas rahuldada vanemate inimeste vajadusi meditsiinilise abi osas, aga paberil toimivad need asjad kahjuks palju paremini, kui reaalses elus,“ rõhutas Toom.

„Samas on aga teada, et Eesti elanikeks loeti ka neid inimesi, kes tegelikult juba Eesti tolmu jalgadelt pühkinud ja töötavad näiteks üle lahe. Saades teada, kui suur on välismaal töötavate, kuid end Eesti elanikuks märkinud inimeste arv, saame selgemaks ka üldise pildi,“ lisas Toom.

Rahvaloenduse järgi elas Eestis 2011. aasta lõpu seisuga 1 294 236 inimest. Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2000. aastal ning sellest ajast on Eesti elanike arv langenud 75 816 ehk 5,5% võrra.

Tagasiside