Riigikogu liikme Priit Toobali sõnul on arvutite pahavara üha laialdasem levik probleem, mis seab taaskord tõsise kahtluse alla e-teenuste kasutamise ohutuse ning tõstatab mitmeid küsimusi e-valimiste turvalisuse kohta.

„Internetis on ringlemas üha enam pahavara, mis võivad kontrollida, jälgida ja suunata meie tegevusi veebikeskkonnas. Näiteks selle aasta jaanuari keskel teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid esimestest CryptoLoceri nimelise pahavara jõudmisest Eestisse. Juba 2011. aastal aga, vahetult pärast Eestis toimunud Riigikogu valimisi, avastasid Ameerika Ühendriigid väidetavalt “DNS Changer”- nimelise pahavara, mille tulemusel oli 2011. aasta seisuga vähemalt 4 miljonit nakatunud arvutit ca 100 erinevas riigis. Antud programm võimaldas suunata inimesi pahavara haldajate poolt määratud lehtedele ja aadressidele või siis blokeerida kasutajatel teatud veebilehtede külastamist, samuti ei lasknud vastu võtta viirusetõrjetarkvara, mis oleks inimeste arvuteid kaitsnud. Pahavara üha laienev levik seab kahtluse alla kogu Eesti e-teenuste süsteemi turvalisuse,“ sõnas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal.

Toobal lisas: „Eelmise aasta lõpus valmis Riigi Infosüsteemi Ameti poolt tellitud uuring, kus Eestile soovitatakse lähiaastatel kasutusele võtta näiteks tugevamad lahendused ID- kaartidel olevate andmete kaitseks. Spetsialistide hinnangul on hetkel NSA võimeline meie andmeid turvavat süsteemi vaid mõne tunniga lahti murdma. Selline olukord seab selgelt kahtluse alla e-valimiste turvalisuse.“

Eelpool väljatoodu ohustab Eesti julgeolekut ja see on loonud salajase tagaukse meie riigi kontrollimiseks. Antud teemaga seoses andis Riigikogu Keskerakonna fraktsioon täna sisse arupärimise, kus oodatakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt muuhulgas vastust järgmistele küsimustele: kuidas on kaitstud inimestele eluliselt tähtsad teenused nagu registrid või ID- kaardi kasutamine, pangandus ja ka e-valimistel hääle andmine? Kui palju oli Eestis USA poolt väidetavalt avastatud DNS Changer”- nimelise pahavaraga nakatunud arvuteid, mis ei lasknud vastu võtta viirusetõrjetarkvara? Kui turvaline on kasutada nii uusi kui vanu ID-kaarte?

Lisainfo:
Jaan Männik
[email protected]