Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutas eile esimest korda Rahvakogust laekunud ettepanekuid. Komisjoni liige Priit Toobal märkis, et president Ilvese käitumisest on jäänud mulje, et ta ei võta Rahvakogu ettepanekuid kuigi tõsiselt.

 

“Äärmiselt kõnekas oli asjaolu, et president soovitas Riigikogu kõnetoolis Rahvakogu ettepanekuid üle andes arutada neid parlamendis niisama üksmeelselt kui mõned aastad tagasi arutati kriisiaja kärpeid,” märkis Toobal, „kärbete tegemise ajal lagunes aga teatavasti valitsuskoalitsioon, sotsid visati valitsusest välja ning Riigikogus peeti erimeelsusi pungil istungeid hiliste õhtu- ja öötundideni. Mina loodan, et Rahvakogu ettepanekuid arutatakse tõesti üksmeeles, aga minu arusaam üksmeelest on oluliselt erinev sellest, millest president möödunud nädalal kõnepuldis kõneles. Võib olla ennustab aga president seda, et Rahvakogu ettepanekute elluviimiseks peab opositsioon obstruktsiooni kasutama.“

„Arvan ka, et pole kõige õigem võrrelda Rahvakogu ettepanekuid ja majanduskriisi kärpeid, sest kärped näiteks linnade ja valdade tulubaasi kallal annavad siiamaani väga valusalt tunda, rääkimata mitme sotsiaaltoetuse kaotamisest või käibemaksu tõstmisest,” lisas Toobal.

Riigikogulane tuletas meelde, et Rahvakogu kokkukutsumine oli ajendatud rahva rahulolematusest valitsuserakondade poolt aetud poliitikast ja selle ajamise vormist ning seal käsitleti muuhulgas ühe teemana ka riigis toimuvat kõrgete ametikohtade politiseerimist. „Kui Rahvakogu taunis sundpolitiseerimist, siis president vilistas sellele ning nimetas paduparteilase Mart Laari samal päeval Rahvakogu ettepanekute üleandmisega Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks. Kui ühe partei auesimehe panga nõukokku „sättimine“ ei ole ühe ametikoha politiseerimine, siis mis see sundpolitiseerimine üldse on?“

„Meie võtame Rahvakogust tulnud ettepanekuid tõsiselt, seda enam, et näiteks Rahvaalgatuse seadustamist on Keskerakond juba aastaid taotlenud,” ütles Toobal Rahvakogu poolt tehtut tunnustades.

Tagasiside