Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega lihtsustatakse Kaitseliidu liikmeks saamist ja korrastatakse selle igapäevast toimimist. Ühelt poolt vähendatakse bürokraatiat, võimaldatakse paindlikust, teisalt laiendatakse noortejuhtide sotsiaalseid tagatisi.

Riigikogu liikme Tiit Teriku sõnul soovitakse seadusemuudatusega tuua lahendust Kaitseliidu enda poolt tõstatatud probleemidele. „Meie ülesanne on muuta riigikaitselistes tegevustes osalemine võimalikult mugavaks. Selle asemel, et jooksutada inimesi erinevaid tõendeid koguma, võiksime neid jooksutada pigem metsas ja õppustel. Meie selge huvi on anda riigikaitselist ettevalmistust võimalikult laiale ringile inimestele ning vastuvõetud muudatused teenivad seda eesmärki,“ sõnas Tiit Terik.

„Kui hetkel peab iga Kaitseliitu astuda soovija läbima tervisekontrolli, siis seaduse jõustumisel ei pea seda enam läbima need, kellel on relvaluba, mille saamiseks on tervisekontroll juba läbitud. See säte puudutab ka politseinikke, vanglateenistuse ametnikke ning tegevväelasi. Tulevikus ei vaja tervisetõendit ka Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed. „Sellega kaotame ebavajalikud topeltkontrollid,“ ütles Terik. Ta lisas, et täiendava sättena lisatakse seadusesse punkt, mis kohustab Kaitseliitu kuuluvat isikut teavitama oma ülemusi terviseseisundi halvenemisest, kui see ei vasta ettenähtud kriteeriumitele.

Samuti laiendatakse poliitiku sõnul kaitseliitlaste ravikulude hüvitamise võimalusi. „Praegu võimaldab seadus tegevliikme ravikulu hüvitada ainult juhul, kui ta on saanud vigastada Kaitseliidu õppusel. Kuid kaitseliitlased osalevad tihti päästeaktsioonides ja politseioperatsioonides, lahendades hädaolukordi, mis on tihti ohtlikumad kui mõni õppus. Seetõttu on oluline praegust hüvitise saamise õigust laiendada selliste olukordade tarbeks,“ sõnas Tiit Terik. „Samuti laieneb nende ravikulude hüvitamine Kaitseliidu noortejuhtidele, sest neil on üha rohkem ülesandeid, mis eeldavad ka nende viibimist maastikul, kus võib õnnetusi juhtuda,“ lisas ta.

Kaitseliitu kuuluva Teriku sõnul on Kaitseliidu ridades palju tsiviilelu arste või meedikuid, kuid praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole neil õigust anda arstiabi. „Seaduse jõustumisel on Kaitseliidul õigus oma võimaluste piires terviseabi osutada, seda eelkõige õppustel, kuid ka nimetatud kriisiolukordades,“ sõnas Terik.

„Kaitseliitu astumist võiks populariseerida asjaolu, et tulumaksuga ei maksustata teenistuskohustust täitva kaitseliitlase isikliku sõiduauto kasutamise eest saadud hüvitist,“ lisas Terik lõpetuseks.

Tagasiside