Tanel Kiik küsib peaministrilt majanduslanguse, rahvastikukriisi, automaksu ja kärpeplaanide kohta
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees saatis peaminister Kaja Kallasele viis kirjalikku küsimust, mis puudutavad majanduslanguse tingimustes meie inimeste ja ettevõtete toimetulekut, maksutõuse, valitsuse kärpeplaane ning rahvastikukriisi.
“Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuskoalitsioonil täitus hiljuti 100 päeva ametis. Kahjuks on see aeg olnud Eestile väga keeruline ning inimeste kindlustunnet vähendav,” lausus Tanel Kiik. “Peretoetuste kärpimise ja laiaulatuslike maksutõusude kiirkorras läbisurumisega süvendas valitsus samaaegselt rahvastiku-, majandus- ja usalduskriisi. Samuti on valitsuse senine tegevus laiemalt olnud kriise võimendav, mitte lahendav.”
Keskerakonna aseesimehe sõnul vajavad Eesti inimesed ja ettevõtted valitsuselt konkreetseid tegevusi kriiside leevendamiseks, mitte riigi mainet kahjustavaid PR-rünnakuid Vabariigi Presidendi Kantselei vastu. “Ootan oma viiele konkreetsele küsimusele sama konkreetseid vastuseid,” rõhutas Tanel Kiik. “Kahetsusväärsel kombel ei ole peaminister siiani vastanud minu 20. juuli avalikus kirjas esitatud küsimustele.”
Tanel Kiige kirjalikud küsimused peaminister Kaja Kallasele:
1) Milline on valitsuse tegevuskava Eesti majanduskasvu taastamiseks? Eesti majanduslangus on kestnud juba pea poolteist aastat ning täiendavalt on lisandunud põuaperioodist tingitud kahjud, millele reageerimisel valitsus samuti lootusetult hiljaks jäi. Kas valitsuse plaan on tõesti lihtsalt oodata, kuni kriisid ise üle lähevad, selle asemel, et majanduse elavdamiseks vajalik toetuspakett välja töötada?
2) Milliseid samme Teie juhitav valitsus astub rahvastikukriisi ning peretoetuste kärpe ja teiste perevaenulike otsuste negatiivsete mõjude leevendamiseks? Sajandi madalaima sündimuse taustal peretoetuste kärpimise otsus, mis usaldushääletusega läbi suruti, oli niigi Darwini auhinna vääriline rumalus. Seetõttu tuleb nüüd mitmekordselt pingutada, et taastada Eestimaa perede kindlustunne ja riikliku perepoliitika usaldusväärsus.
3) Miks soovib valitsus keset majanduskriisi ning mitmete maksutõusude ajal veel täiendavalt automaksu kehtestada? Kui eesmärk on pelgalt riigieelarve täitmine, siis tuleks nii ausalt välja öelda, mitte väidetava keskkonnahoiu taha peituda. Praegune retoorika meenutab riiklikul tasemel rohepesu. Riigieelarve tulude suurendamiseks oleks aga märksa mõistlikum luksusmaksude kehtestamine, pankade liigkasumite maksustamine ja astmelise tulumaksu rakendamine, nagu mujal Euroopas.
4) Milliseid toetusmeetmeid kavatseb valitsus tarvitusele võtta, et aidata kohalikel omavalitsustel kiire hinnatõusu ja laiaulatuslike maksutõusudega toime tulla? Majanduslangus mõjutab niigi negatiivselt linnade ja valdade eelarveid, kuid samal ajal kasvab sotsiaalabi ja tuge vajavate inimeste osakaal. Kohalikud omavalitsused on raskel ajal inimeste jaoks esmaseks turvavõrguks, mille toimimise eelduseks on nende enda piisav finantsvõimekus.
5) Kas ja millisele loogikale tuginevad valitsuse arusaamatud kärpeplaanid? Seni meediasse jõudnud kärpeotsustest (nt koolisport ja liikumine) jääb mulje, et valitsuse tegevuses puudub igasugune loogika ja süsteemne lähenemine. Kindlasti on kohti, kus riigi kulusid on võimalik koomale tõmmata, kuid seda ei tohi teha laste ja inimeste toimetuleku arvelt. Praegune kaootiline tegevus ei meenuta riigireformi, vaid suvalist rapsimist.