Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise digiretseptile üleminekule ilmnenud puuduste kohta.

„Riik on digiretseptile üleminekut, millega kaob ära senine harjumuspärane roheline retseptiplank, ette valmistanud juba aastaid,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. „Uue infosüsteemi käivitumisest alates on selles esinenud hulgaliselt tõrkeid, mistõttu inimestel tuleb apteekides oodata koguni tunde või jääb arsti poolt kirjutatud ravim sootuks ostmata. Süsteemi normaalse töö tagamiseks teostatakse küll pidevalt optimeerimistöid, sh suurendatakse võimsust, kuid uutest tõrgetest kuuleme pea üle päeva.“

Tuus meenutas, et vaid aasta tagasi püüdis sotsiaalministeerium iga hinna eest uuele puudega inimesi puudutavale infosüsteemile üle minna, arvestamata reaalseid võimalusi.

Tuus ütles, et selle aasta alguses teavitati inimesi, et nüüd piisab sellest, kui apteeki minnes kaasa võtta isikut tõendav dokument. „4. märtsi seisuga oli Eestis koostatud üle 765 000 digiretsepti,“ märkis ta.

Digiretsepti eest vastutab sotsiaalministeerium ning selle valmimist koordineerib Eesti Haigekassa, kes on infosüsteemi testinud alates 2008. aasta maist ning selle käigus on testkeskkonnast läbi käinud tuhandeid retsepte.

„Hoolimata sellest peavad inimesed nüüd lisaks ravijärjekorrale seisma ka apteegijärjekorras või ravimi ostu edasi lükkama, kuniks on infosüsteem taas töökorras. „See põhjustab aga just maapiirkondade inimestes pahameelt, kuna ilma asjata ette võetud sõitu ei kompenseeri neile keegi,“ märkis Tuus. „Samuti lükkub mõnel puhul eluliselt vajalik ravi edasi, kuniks süsteem suudetakse töökorda saada.“

Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused:

1. Mis on põhjustanud süsteemis tõrkeid? Kas Teid hoiatati, et süsteem ei pruugi korrektselt ja õigeaegselt tööle hakata?

2. Kus tehti vigu ning kas neid oleks olnud võimalik ennetada?

3. Kuidas on uuele süsteemile üleminek mõjutanud apteekide tööd? Kui palju on neid apteeke, kes uuenduste tulemusena on sunnitud tegevuse lõpetama? Kui palju on nende hulgas maapiirkondade apteeke?

4. Miks ei oodanud ministeerium, kuni apteegid suudavad uuele süsteemile üleminekuga kaasa minna? Kas ei oleks olnud otstarbekam uuendust edasi lükata?

5. Kuidas kompenseerib ministeerium inimestele kulud, mis on kaasnenud süsteemi tõrgetega?