Simson: täna selgub koalitsiooni tahe luua töökohti
eelnõule, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni.
„Valitsus töökohtade loomise eelnõu ei toetanud, kuid loodame, et Riigikogus leidub südametunnistusega koalitsiooni erakondade saadikuid, kes aduvad olukorra tõsidust ega allu Reformierakonna preisilikule kepidistsipliinile,“ ütles Simson.
Simson ütles, et ligi 150 000 töötut ootavad Eesti riigilt otsustavaid samme mitte peaminister Andrus Ansipi ilukõnet, et kõik on kõige paremas korras.
Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti.
„Selline pikemaajaline tagatis annab Arengufondile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas,“ ütles Simson. „Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja.“
Teiseks, eelnõu pakub ka sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. „Teatud elanikkonnagruppide töölevõtmisel saavad tööandjad sotsiaalmaksu soodustusi Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis, Poolas, Rootsis ja Slovakkias,“ põhjendas Simson. „Eestis on ametlike töötute seas üle 40 000 inimese otsinud tööd üle 9 kuu ja kaotanud õiguse töötutoetusele, see ülisuur number näitab, et senised pikaajalise töötuse ennetamiseks võetud meetmed on selgelt ebapiisavad.“
Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. „Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks,“ selgitas Simson.
Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. „Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse
prognooside kohaselt veel aastateks, see tähendab, et inimeste aktiivsena hoidmisel ei saa loota ainult linnade-valdade eelarvetele,“ rõhutas Simson.