Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Evelyn Sepa hinnangul jäi Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekanne Riigikogus õigusemõistmise kitsaskohtadest kahetsusväärselt poolikuks, kuna  Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees otsustas loobuda selle ettekande eelnevast ettevalmistamisest komisjonis.

„Sellega võttis komisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde Riigikogult võimaluse tõstatud probleemidel sisuliselt kaasa rääkida,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp. „Ilmselt on tegemist lihtlabase parteilise jänespükslikkusega või  siis umbusaldusega terve seadusandliku kogu vastu.“

Sepp ütles, et Keskerakonna hinnangul on Eestis tõsiseid probleeme nii õigusemõistmise tagamise kui ka riigipoolse õigusabi kättesaadavusega.

„Riigilõivudest on saanud mitte menetluskulusid tagav vahend, vaid riigi teenimisallikas, mis paraku ei suundu siiski mitte piisava kohtunike arvu, abipersonali ja muu õigusemõistmise kvaliteedi tagamisse,“ tõdes Sepp.  „Riigi tasuta õigusabist on aga  märkamatult  saanud riigi laen ning kohtunikkonnast, kes neid taotlusi menetlevad, mitte õigusemõistjad vaid laenuametnikud.“

Sepp ütles, et õigusemõistmine pole kõrgete riigilõivude tõttu paljudele kättesaadav.  „Samas oleme äärmiselt kriitilised tasuta õigusabi kvaliteedi suhtes, sest  õigusabi osutajate poolt  kordades alla turuhinna osutatavad teenused ei lähtu sageli mitte  abistatava vajadustest, vaid abistaja huvidest leida enda seisukohalt kõige otstarbekam teenuseliik, mis on neile tasustatud suhteliselt  kallimalt,“ selgitas Sepp. „Samuti leiame, et seaduseandja on suurendanud liiga kergekäeliselt võimalust määrata erinevate tegude eest kriminaalkaristust. Normi andmine, mis ei ole autoriteetne, ega ka efektiivne, kuid mille puhul on võimalik kergekäeliselt  poliitiliselt deklareerida, et see asi on tehtud, ei ole mõistlik.“

Sepp ütles, et see devalveerib kogu riigi autoriteeti ja samas ei lahenda ühtegi probleemi. „See on ka põhjus, miks Keskerakonna arvates tuleb põhimõtteliselt enam hakata panustama põhjuste kõrvaldamisesse, tegevuskavade sisulise poole tugevdamisele, mitte vaid tegevuste teesklemisele  ja näilistele lahendustele,“ märkis Sepp. „On kurb, kui riik pühib oma käed puhtaks seal, kus ta peaks inimesi aitama. Tänane valitsus on aga paraku  panustanud vaid uute paragrahvide väljamõtlemisele  ja välisele särale.“

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe hinnangul kurjustas Riigikohtu esimees Riigikogus kohtukolleegide suhtes küll asjatult, kel oli nii palju professionaalset julgust ja selget silmavaadet, et juhtida töös oleva kohtureformi nõrkustele nii seadusandja kui ka kogu avalikkuse tähelepanu.