Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et lastele sünniga kodakondsuse andmise ettepaneku tagasi lükkamine vähendab nii Eesti  konkurentsivõimet kui  halvendab meie positsioone võitluses inimvara eest, mis on kõigi jätkusuutlike ühiskondade püsimise võtmeküsimuseks.  

“Aeg oleks loobuda tohletanud dogmadest, millest on saanud meie endi kõige suuremad vaenlased,” ütles Sepp. “Ja vastupidi – võimaldades siin sündinud lastele, kelle vanemad elavad Eestis püsivalt ja kes ei oma kodakondsust,  kodakondsus sünniga nagu näeb ette ka  ÜRO Laste õiguste konventsioon, tugevdab  see lõimumisprotsesse Eestis ning  suurendab nii kahtlemata ka kõigi siin elavate inimeste turvatunnet.”

Sepp ütles, et Eesti nagu ka kõik ülejäänud Euroopa või arenenud maailmariigid konkureerivad transiidi, inimeste, tööjõu, ajude, kapitali ja elukeskkonna pärast.

“Eestis elavad inimesed tuleb sünnihetkest siduda Eesti riigiga, et neist kasvaksid lojaalsed kodanikud, kes tahaksid anda oma panuse meie ühiskonda,” märkis Sepp.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eesmärgiks oli anda Eestis sündinud lastele, kelle vanemad elavad siin püsivalt, sünniga Eesti kodakondsus.

„Sünniga omandaks kodakondsuse Eestis sündinud laps, kelle vanemad on isikud, kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel,” ütles Sepp. „Arvestades aastatega välja kujunenud olukorda, pole laste puhul mingit põhjust

teha vahet. Eesti huvides on siin sündinud lastes kasvatada tugevat kodanikutunnet ning anda ühiskonnale selge signaal, et lapsed on Eestis võrdselt koheldud, ning laste tulevik ei sõltu nende vanemate olevikust või tulevikust. Sünniga omandatav kodakondsus soodustab kindlasti ka vanemate integreerumist ja oma huvide ja tuleviku sidumist just Eesti Vabariigiga.“

Sepp ütles, et võimalikult arvukas kodanikkond  püsib rahvusgruppide vastastikusel lugupidamisel, see omakorda tagab inimestele võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja selle tulemuseks on  riigi sisejulgeoleku  ja inimeste turvatunde  kasv.

„On ilmselge,  et Eesti riiklikes huvides on soodustada kodanikkonna kasvu, mis aitab vähendada  lõhet eestlaste ja venekeelse vähemuse vahel,“ tõdes Sepp.