Keskerakonna esimees Edgar Savisaar märkis oma kõnes olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogus, et parempoolsed parteid veeretavad hinnatõusu süü kaupmeeste kaela ning pigistavad silmi kinni selle ees, et näilises majanduskasvus inimeste elatustase halveneb.

 

„Parempoolsed parteid tajuvad, et rahva pahameel seoses hindade tõusuga võib hakata mõjutama ka valimistulemusi.  Lahenduseks ei pakuta mitte sisulisi meetmeid hindade ohjamiseks, vaid süüdlase otsimist,” selgitas Savisaar, „heaks näiteks on siinkohal ajujaht kartellikokkulepetele.  Viimase aja Eesti arenguid jälgides jääb mulje, et kartellikokkuleppeid tekib kui seeni pärast vihma. Kuid parempoolse valitsuse mõistes tähendabki palju kartelle palju hinnatõusu kokkuleppeid. Ja kui kõik muudkui lepivad kokku hindade tõstmise osas, siis ongi süüdlased leitud.  Ja valitsus on päästja rollis – on asunud kartellimeistrite vastu pühasse sõtta.”

Käibemaksu ning aktsiiside tõstmine 2009. aastal tõi kaasa viimaste aastate suurima tegeliku maksumäära tõusu. Selle tulemusena on Eesti muutumas üheks kõige kõrgema tarbimise maksumääraga riigiks Euroopa Liidus. Kui 2007. aastal oli Euroopa Liidus esikolmik Taani (34%), Rootsi (28%) ja Ungari (27%), siis Eesti tegelik maksumäär 2010. aastaks samuti ligi 28%-le. Toimunud on tõeline hindade üleskruvimine, selle nimel, et tavainimeste arvelt hoida riigieelarve tasakaalu ning täita eurole ülemineku kriteeriumid. Ja seda tegid erakonnad, kes räägivad, et maksudega ei mängita ning et madalad maksud on majanduse vundament!” rõhutas Keskerakonna esimees.

”Kuidas võtta kõige lühemalt kokku kirjeldatud hinnatõusude mõju tavainimesele. Sissetulekute samale tasemele jäämise korral seab hindade tõus piirangud inimeste tarbimisharjumustele ja jätab neile vähem vabu rahalisi vahendeid oma kohustuste katmiseks. Seda nende puhul, kellel veel töökoht alles. Neil, kes lühemat või pikemat aega tööta, jääb tõdeda, et kaudsete maksude tõttu suureneb veelgi ebavõrdsus ja kaob igasugune sotsiaalne turvatunne. Ei ole harvad juhtumid, kus inimene ei saa kord kuus tulla Töötukassasse piletiraha puudusel või siis tuleb ja riskib trahviga. Selleni oleme jõudnud,” nentis Savisaar.

„Hinnatõus Eesti siseturul on hoogustumas. Lisaks kaudsetele maksudele annab hoogu ka euro, mis kavalate ümardustega tirib hindu üha ülespoole. „Euro hinda ei tõsta“ kampaania koondas küll suure hulga suuremaid ja keskmisi ettevõtteid, kokku üle 500, aga kaubanduses-teenenduses on tegutsevaid ettevõtteid tuhandeid,” lisas Savisaar.

„Riigi senine poliitika, kasutada eelarveaukude lappimiseks kaudseid makse, mis seavad löögi alla eelkõige vähekindlustatud pered, on kuritegelik ja viib läbi elukvaliteedi kiire languse rahvuse hääbumisele,” lõpetas Savisaar.

Tagasiside