Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar nentis oma kõnes olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et pikalt võimul olnud parempoolse valitsuse majanduspoliitiline tegevus on viinud Eesti inimeste toimetulekuvõimet raskendavate hinnatõusudeni ning selle olukorra parandamiseks on aeg oma riigi majandusvundamenti taas rajama hakata.

„Meie ülikõrge hinnatõus ei ole täna põhjendatav mingisuguste oluliste majanduslike arengutega.  Seda ei tingi ei süvenev integreerumine Euroopasse ega ka majanduses oodatud struktuurimuutused,” selgitas Savisaar, „Eestis on suur hulk tööta ja vaesunud inimesi, kes peavad ennast piirama minimaalne olmetarbimisega või siis on üldse tarbimisest välja lülitatud.  Nendel õnnelikel, kellel veel töökoht ja palk alles, on palku alandatud või vähemalt on nad kaotanud reaalpalga vähenemise läbi. Siseturul puudub igasugune ostujõud ja ka märgid ostujõu lähiaja paranemisest.”

„Nõudlust ei toeta ka avaliku sektori ostud, sest nagu Ansipi valitsusele kohane, majandust raskustes mitte ei stimuleerita, vaid antakse kulukärbetega kukkumisele veel hoogu juurde.  Uut laenubuumi meil ka tekkinud ei ole,” märkis Savisaar. „Seega ei osta ei erasektor ega ka avalik sektor; jõudu ei tule ei palgakasvust ega uutest laenudest.  Kui nõudlust kaupade ja teenuste järele ei ole, siis ei saa hinnad majandusloogika kohaselt tõusta. Kuid ometi meie hinnad tõusevad ja selle on saavutanud praegune valitsus oma majanduspoliitiliste valeotsuste ja tegemata jätmistega.”

„Valitsus on tõstnud aktsiise ja käibemaksu.  Mootorikütuse- ja elektriaktsiisi tõstmise tulemusena loodi paratamatult olukord, kus oma kaupade ja teenuste hindu pidid tõstma pea kõik elektrit ja mootorikütust sisendina kasutavad ettevõtjad,” nentis Keskerakonna esimees. „Käibemaksu määra tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile kandus ka otse üle hinnatõusuks. Maksutõusudele on lisandunud Reformierakonna ideoloogiline jutt, et selline see majandusedu ongi.”

„Parempoolse valitsuse rappaläinud majanduspoliitika heaks indikaatoriks on kütusehinnad.  Kütuseaktsiiside järjepidev tõstmine on loonud Eestis olukorra, kus kütusehindade tõus on viimastel aastatel muutunud pea igapäevaseks uudiseks. Oleme tänasel kütuseturul jõudnud olukorda, kus üle 50 protsendi kütusehinnast moodustavad kütuseaktsiis ja käibemaks, Seega rohkem kui poole sellest, mida inimesed kulutavad oma elu käigushoidmiseks ja majandustegevuse arendamiseks kütusele, võtab ära valitsus. Mis siis imestada, et meie majandus ei võta kuidagi kasvuhoogu üles,” rõhutas Savisaar.

7. veebruaril teatas statistikaamet, et tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3 protsenti.  Kuid see on vaid keskmine.  Samas teatas statistikaamet, et eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4%-line kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Pikemagi analüüsita on selge, et parempoolse valitsuse käe all on kogu ühiskonna probleemid lükatud kõige nõrgemate kaela.  Kuid mitte ainult. Ka veel enne 2007. aastat ennast Eestis tugevana tundnud kujunemisjärgus olnud keskklassist on tänaseks vaid riismed järel,” lõpetas Savisaar.

Tagasiside