Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatuse, milles jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid.

„Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka,“ ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa. „Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Samas kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.“

Seadusemuudatus viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 15. juulil 2018.

„Seadusega pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust,“ ütles Hallemaa. „Riigi huvides on võimaldada ajutisel tööjõul panustada majanduse arengusse maksimaalselt kogu lubatud viibimise kestel. Et võimaldada ajutise viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks töötamiseks ettenähtud aega täies ulatuses, sätestatakse lühiajalise töötamise maksimumajaks Schengeni õigusega lubatud maksimaalne pikaajalise viisaga määratud viibimisaeg, milleks on üks aasta ehk 365 päeva.“

Hallemaa sõnul ei mõjuta lühiajaline töötamine ajutise viibimisalusega ei mõjuta Eesti rahvastiku koosseisu pikemas perspektiivis ning sellega ei kaasne vajadust tegeleda välismaalaste integreerimisega Eesti ühiskonda.

Teise lugemise käigus tehti rida muudatusettepanekuid, millega ennetada ja tõkestada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist. „Näiteks tekib tööandjal teavitamiskohustus, kui välismaalane Eestis tööle asub,“ ütles Hallemaa. „Teavitamata jätmise eest nähakse tööandjale ette sunniraha. Juriidiliste isikute karistusmäärasid ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest suurendatakse 3200 eurolt 32 000 euroni.“

Hallemaa sõnul laiendatakse võimalust kehtestada ettevõtluskeeld nende isikute suhtes, keda on varem sama väärteo eest karistatud. „Samuti on võimalik riigihankest kõrvaldada pakkuja, keda on varem karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest,“ märkis Hallemaa. „Alates 15. augustist tekib tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmed enne töötaja tööle asumist.“

Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.