Valitsuse veetava haldusreformi üldine eesmärk võib küll olla õige, kuid kahjuks on alustatud valest otsast. Täna on meie ette jõudnud üldine reformi raamistik, millel kahetsusväärsel kombel puudub sisu. Seda lubab valitsus reformile edaspidi juurde anda koguni 18 täiendava seaduseelnõuga, mille tähtaega ja konkreetset olemust ei oska keegi lubada. See aga tähendab, et haldusreformile täna alla kirjutades ostame justkui põrsast kotis, mille sisust pole meil ülevaadet. Pole võimalik hinnata ümberkorralduste võimalikku tulemust, kui ei ole välja töötatud vastavaid seaduseid.

Valitsuse poolt haldusreformi seadusega väljakäidud muudatused taanduvad täna vaid kohalike omavalitsuste mehhaaniliseks liitmiseks. Leiame, et tänane sundliitmiste kava võib endaga kaasa tuua hoopis maaelu hävimise ja süveneva ääremaastumise. Kui tänases vallas näiteks sotsiaaltöötaja tunneb abivajavaid inimesi, siis suures liitvallas ei pruugi ta enam hädalisi üles leida. Probleeme tuleb ka ühistranspordi tagamisega – suureneval territooriumil on vaja tagada bussiühenduse säilimine keskustega, kuid see nõuab raha, mida omavalitsustel pole ja milleks riik omapoolset toetust ei anna. Haldusreformi eesmärk peab olema tugevate omavalitsusüksuste teke, mis oleksid võrdsed partnerid keskvõimule ja suudaksid ka oma ülesannetega toime tulla.

Tänane haldusreform toob kaasa teenuste kättesaadavuse halvenemise ja elu läheb inimesest kaugemale. Selle vältimiseks on vaja reformis teha sisulisi muudatusi, mis Keskfraktsioon ka eelnõule esitas, kuid mida kahjuks komisjonis ei toetatud.

Me oleme valmis toetama haldusreformi, kui sellele antakse sisu järgmiste seadusmuudatustega:

1. Esimene samm peab olema kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa, tasandusfondi ja teederaha taastamine õiglases mahus. Omavalitsuste piisav rahastus tagab nende võimekuse vajalike teenuste osutamiseks, mis omakorda tagab maaelu kestvuse. Riigivalitsus ja omavalitsused peavad olema suutelised pakkuma kogu Eestis head elukeskkonda ning häid kättesaadavaid teenuseid võimalikult lähedal inimese elukohale.

2. Seaduseelnõust peab kaduma järgmiseks aastaks planeeritud sundliitmiste kava ning ühinemine peab vähemalt esialgu toimuma vabatahtlikult loogiliste kriteeriumite alusel. Ainsaks sisuks ei tohi jääda vaid etteantud elanike arv. Liitumisel tuleb arvestada tõmbekeskustega ja inimeste ning teenuste liikumisega. Me taotleme sisuliste muudatuste elluviimist.

3. Riigi regionaalhaldus vajab korrastamist. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav, et ühe maakonna inimene peab riigiteenuste kättesaamiseks suhtlema ametkondadega erinevates regioonikeskustes. Lisaks peame tähtsaks tänaste maavalitsuste sellisel kujul kaotamist ja seniste funktsioonide üleandmist omavalitsustele.

Kui valitsus aktsepteerib eelnimetatud muudatused, saame me haldusreformikava toetada. Liialt kaua on venitatud reformi läbiviimisega ja see vajab tegemist, kuid mitte ilma korraliku sisuta. Kui aga meie muudatusi ei aktsepteerita, seisame haldusreformi tänasele kujule kindlalt vastu ning lubame, et eelnõu menetlemine toob Keskerakonna poolt kaasa ka obstruktsioonimeetmete rakendamise.

Allakirjutanud

Anneli Ott
Võru linnapea aastatel 2009-2010 ja linnavolikogu esimees aastatel 2014-2015

Kersti Sarapuu
Paide linnapea aastatel 2005-2011 ja linnavolikogu esimees 2011-2014

Valeri Korb
Kohtla-Järve linnapea aastatel 1990-1991, 1996-1999, 2002-2003 ja linnavolikogu esimees 1999-2002 ja 2003-2007

Tarmo Tamm
Põlva linnapea aastatel 1999-2011 ja vallavanem 1993-1999

Jüri Ratas
Tallinna linnapea aastatel 2005-2007

Dmitri Dmitrijev
Kiviõli linnapea aastatel 2007-2015

Mihhail Stalnuhhin
Narva linnavolikogu esimees aastatel 2007-2011

Jaanus Karilaid
Haapsalu linnavolikogu esimees aastatel 2009-2015

Aadu Must
Tartu linnavolikogu esimees aastatel 2001-2007, 2009-2011 ja 2013-2015

Toomas Vitsut
Tallinna linnavolikogu esimees 2005-2015

Lisainfo:
Jüri Ratas
[email protected]

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246