Riigikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps rõhutas täna Riigikogus Keskerakonna algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et vaidlused hariduses käivad hetkel kolme küsimuse ümber: õpetajatega seonduv, koolivõrgu korrastamisega seonduv ja üldhariduse rahastamisega seonduv.

„Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis üks peamisi küsimusi on olnud see, kas õpetajatele lubatud palgatõus on piisav selleks, et ettenähtud palga alammäärad saavad välja makstud. Küsimus on ka võib-olla suurem, kas õpetajate sissetulekud reaalselt ka tõusevad,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees, „õpetajate organisatsioonid on senini sellest nördinud, et kaotati atestatsioonijärgud. Veelgi enam, kas loodav uus õpetajate kutsestandard annab tulevikus piisava motivatsiooni, on enam kui kaheldav, sest algusest peale on rõhutatud, et palga sõltuvust atestatsiooniastmetest sarnaselt kutsestandardile ei tule.“

Teine ja põhimõtteline küsimus on olnud õpetajate tunnikoormus. „Reaalselt on neid juhtumeid, ja kahjuks mitte üksikuid, kus õpetajate senist 18–24 nn klassi ees antavate töötundide arvu on oluliselt suurendatud. Peamine on just kindlustunde puudumine. Kindlasti on väikestes koolides andnud see ka põhjuse õpetajatele anda oluliselt juurde nõudeid,“ nentis Mailis Reps, „küsimus klassijuhatajatööst, lisatundidest või sellest samast juba mainitud kinnisvarakomponendist või mõnest muust, on väga lühidalt kokku võttes olnud eesmärk olemasoleva haridusraha sees ümbertõstmiste kaudu tõsta õpetajate palga alammäärasid. Samal ajal reaalselt ju haridustoetuse suurus sellises kiiruses ei kasva ei omavalitsustele ega koolipõhiselt.“

„Järgmiseks on vaidlus uue rahastamismudeli ümber, millele ministrilt küsimuste-vastuste voorus vastust ei saanud, kas siis uus kooskõlastusele saadetud määrus rahastamismudeli muutmiseks rakendub 1. jaanuarist või ei rakendu,“ rääkis Reps, „kuna minister raputas selle küsimuse osas pead, siis loodame, et see ei rakendu, sest see on olnud peamiseks ajendiks, miks me kindlasti soovisime ja palusime Riigikogul arutada riiklikult tähtsat küsimust just täna. Sest juhul kui sellised suured muudatused tulevad enne 1. jaanuari ja nad nõuavad väga selgeid koolivõrgu muudatusi, siis sellises ennaktempos ei suuda mitte ükski kohalik omavalitsus reaalselt koolivõrgus ühtegi muudatust teha, rääkimata õpetajate normaalsest kooliaasta lõpetamisest, õpilaste üleviimistest erinevatesse klassidesse ja nii edasi.“

„Ma tänan Keskerakonna fraktsiooni poolt kõiki ettekandjaid, kes aitasid mõista, kus on need kitsaskohad vähemalt erinevate osapoolte – õpetajate, kohaliku omavalitsuse ja ministeeriumi arvates,“ lõpetas Mailis Reps ettekande.