Täna Riigikogus toimunud riigi rahanduspoliitika arutelul märkis Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, et debatt rahandusest peab leidma riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu ohjata. Ratase sõnul ei saa olla eesmärgiks vaid tasakaalus eelarve, vaid vajame ka maksureformi, mille abil saaksime vastu valitsevatele hinnatõusudele.

„2011 ja 2012 aastal prognoositakse majanduskasvuks 4% aastas. Siit tekib inimestel õigustatud ootused elatustaseme tõusuks. Samal ajal kogeme elukalliduse tõusu, kus toidukorv mitte ei suurene, vaid hoopis kuivab kokku,” selgitas Ratas, „maksureform, sealhulgas erisuste kehtestamine näiteks käibemaksu näol peaksidki olema tänase debati teemaks ja edasiarenduseks. Näiteks paljud Euroopa riigid kasutavad vähendatud käibemaksumäärasid olulistele tarbekaupadele. See parandaks oluliselt väikese sissetulekuga inimeste majanduslikku olukorda.”

Ratas märkis, et loomulikult on riigi peamiseks rahaallikaks usin maksumaksja, kuid täna on üheaegselt probleemiks nii kvalifitseeritud tööjõupuudus kui ka tööpuudus ning see on tõsiselt ohtlik tendents. „Riigi eelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks avaliku sektori palgatõusu ei prognoosi. Seega õpetajatel, politseinikel, päästetöötajatel, arstidel ja medõdedel palgatõusu ei maksa oodata enne 2015. aastat – selle tagajärjel võib kasvada „ajude“ ja spetsialistide väljavool.”

Ratas tõstatas küsimuse, mida on suudetud teha, et hoida hinnatõusu mõistlikes piirides ning mitte seda tagant tõugata. „Juba käesoleval aastal ootab meid ees jaotusvõrgu elektrihinna tõus, mis annab kõigi esmatarbekaupade hindade tõusule järjekordse tõuke.

„Kuhu jääb siis valitsuse hoolivus inimestest ja lubadus vähendada kodukulusid?” juhtis Ratas tähelepanu, „just tänane debatt rahandusest peab ka käsitlema neid riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu selles osas tagasi hoida, kus riik seda saab teha. Olgu selleks käibemaksuerisused või aktsiisid.”

Ratas rõhutas, et 2013. aastal ootab meid elektrituru avanemine, mis põhjustab veelgi suurema hinnatõusu mitte ainult elektrienergia suurtarbijatele, vaid kõigile tarbijatele, kaupadele ning teenustele. „Meie arvates on seda enam valitsusel tarvis otsuste tegemisel laskuda kohalike omavalitsuste tasandile ja sealt edasi elanike tasandile. Vajame vastuseid küsimustele: millal luuakse uued töökohad, millal peatatakse hinnatõusud, kas ja millal  peatatakse inimeste väljaränne tööotsingutele, miks ei saa kehtestada maksuerisusi ääremaastumise tõkestamiseks ja uute töökohtade loomiseks?”

 „Ainuüksi majanduskasvu ja riigieelarve tasakaalu püüdlustega on ülimalt raske, kui mitte võimatu peatada hindade ja sellega koos elukalliduse tõusu,” lõpetas Ratas.

Tagasiside