Põhiseaduslik keelekaitse ootab alles tegusid
Keskerakonna fraktsioon tervitab eesti keelele kui kultuuri osale suurema tähelepanu pööramist, kuid see ei tohiks piirduda vaid põhiseaduse muutmisega.
Fraktsiooni nimel kõnelnud Evelyn Sepp meenutas möödunud Riigikogu koosseisus toimunud põhiseaduslikke vaidlusi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et tegu on pigem poliitilise avalduse, mitte aga sisulise seadusemuudatusega. Viimane tulnuks vastu võtta rahvahääletusel.
„Põhiseadus ei ole pelgalt kirja pandud tähestik. Sellel on tähendus. Mida ühesemalt mõistetav, seda kaalukam on see tekstikogum,” rõhutas Sepp
„Eesti keel ei ole samuti pelgalt tähestik. See on kultuuri osa, aga selle kaalukust ei saa mõõta vaid selles keeles rääkijate arvuga. Kui üldse mõõta, siis seda, millest räägitakse ja mida eesti keeles öeldakse või õigemini, kuidas selles keeles mõeldakse.”
Sepp meenutas ütlust, et rahal ei ole kodumaad. Nii ei ole tema sõnul ka numbritel emakeelt, kuid valitsusprogramm on pigem suunatud just numbritele.
Keskerakond toetab eesti keele kui kultuuri osa sisulist arendamist ja kaitset ning soovib, et põhiseaduse muutmine ergutaks Eesti poliitikuid ka mõtlema eesti keeles ja Eesti huvides ning et vastu võetud seadusemuudatusest saaks Eesti kultuuri, mitte ainult poliitilise kultuuri osa.
„Peamine küsimus peale põhiseaduse muudatuse vastuvõtmist seisnebki selles, mis saab edasi. Mida eesti keeles maailmale öeldakse,” rõhutas Sepp.