Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna õiguskantsler Indrek Tederile arupärimise justiitsminister Rein Langi poolt riigisaladuse avaldamise kohta.

„Vabariigi Valitsuse seaduse järgi teostab justiitsminister nimelt järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse üle,“ selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Toivo Tootsen. „Kuigi ta teostab sellist järelevalvet oma pädevuse piires, tundub siiski ebaloomulik ja ebaobjektiivne, et järelevalvatav saab mingeid sisulisi otsuseid vastu võtta järelevalvaja ehk siis antud juhtumil justiitsministri suhtes. Selline olukord on ebaloomulik ning loob ka avalikkusele ebaausa mulje.“

Hiljuti lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, mis oli alustatud möödunud aasta septembris seoses Välisministeeriumi avaldusega karistusseadustiku riigisaladuse avaldamist käsitleva paragrahvi tunnustel.

Meedia andmetel  jõudis Riigiprokuratuur järeldusele, et justiitsminister Rein Lang avaldas antud asjas piiratud tasemega riigisaladuse, kuid kuna minister oma sõnul ei pidanud seda õigusvastaseks, siis ei saa ta antud juhul kanda ka Riigiprokuratuuri arvates sellise teo eest kriminaalvastutust.

Tootseni sõnul ei tulnud Riigiprokuratuuri seisukoht üllatusena, kuna peaprokurör Norman Aas on ka varem avaldanud seisukohti, et Reformierakonna liikmeid ei saa ka muudel juhtudel kriminaalvastutusele võtta. „Paraku tekitab Riigiprokuratuuri seisukoht rida küsitavusi selliste otsuste objektiivsuses,“ märkis Tootsen.

Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon õiguskantsleril vastata järgmistele küsimustele:

1.         Kas Riigiprokuratuur on õigustatud tegema menetluslikke otsuseid justiitsministri üle või vajaks selline olukord eraldi seadusandlikku regulatsiooni?

2.         Kes ja millises mahus peaks üldse teostama järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse seaduslikkuse üle ning kas praegune järelevalve süsteem võimaldab Prokuratuuril üldse objektiivseid otsuseid vastu võtta? Seda eriti poliitiliselt nn. tundlikes küsimustes.

3.         Kas võib praegune järelevalve süsteem viia õiguskaitseorganite s.h Riigiprokuratuuri politiseerimiseni?

4.         Kas oleks vajalik Vabariigi Valitsuse liikmete ja teiste Põhiseaduses märgitud ametiisikute võimalike kuritegude menetlemisel ette näha mingi täiendav seadusandlik regulatsioon, milline tagaks selle menetluse objektiivsuse ja läbipaistvuse?