Täna arutluse all olnud seadusemuudatus annaks võimaluse tööandjatel palgata noori, vähendaks bürokraatiat ja lubaks noored jõukohastele töökohtadele. Samuti kaoks lubatud tööde nimekiri 14-16-aastastele.

Riigikogus esimese lugemise läbinud muudatus on riigikogulase ja SA Õpilasmalev nõukogu esimehe Tiit Teriku sõnul vajalik, et tööandjatel oleks tahtmist noori tööellu kaasata. „Tänane regulatsioon on rangem, kui see olema peaks ning ei võimalda noortel tegelikult võimetekohaseid töid saada,“ tõdes Terik. Ta selgitas, et tööandjate jaoks pole alaealiste suveks töölevõtmine tihtipeale mõistlik, sest Tööinspektsioonile tuleb esitada taotlus, millega tegelemine on ettevõtjatele tüütu bürokraatlik lisakoormus. Ettevõtjad on huvitatud hooajalistele töödele kaasamisest, aga paberitega ei soovita jännata,“ rääkis ta.

Seadusemuudatuse vastu võtmisel kaotataks lubatud tööde nimekiri, mis kehtis 14-16-aastaste alaealiste puhul ehk edaspidi saaks ta teha seda tööd, milleks noor on tegelikult võimeline. Loobutakse ka 13-14-aastasega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustusest Tööinspektsioonis, mida 7-12 aastaste puhul tuleb jätkuvalt siiski teha. 15-17-aastased alaealised, kes ei ole enam koolikohustuslikud, võivad muudatuste järgi töötada täistööajaga sarnaselt täiskasvanutele. Koolivaheajal saaksid 7-12 aastased töötada päevas kolm tundi ja 13-16-aastased vastavalt seitse tundi. Koolikohustuslikud noortele aga piirang

Riigikogulane, kauaaegne koolidirektor, Märt Sults rõhutas, et noore põhitöö on õppimine ja koolikohustuse täitmine ning seda arvestatakse. „Koolikohustuslike noorte puhul tuleb piirata nende töötamist kooliaasta õppeperioodi jooksul, kuid võimaldada soovijatel töötada näiteks suvevaheajal ning koolivaheaegadel,“ rääkis Sults, kes tõdes, et õppetöö perioodil töötamine mõjub inimese õppeedukusele kahjulikult, tuues nii väsimuse kui ärevushäired õppimata koolitükkide pärast. Kui praegu võivad koolikohustuslikud noored töötada päevas kuni neli tundi, siis muudatusega soovitakse seda piirata kahele tunnile. Koolidirektor leiab siiski, et ka kaks tundi on kooliajal palju. „Probleemid, miks lapsed tööle lähevad, huvihariduse võimaluse puudumine või pere kehv majanduslik seis, tuleks teiste riiklike meetmetega kõrvaldada,“ leidis Sults, lisades, et koolivaheajal töötamise leevendamine on mõistlik.