Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning suurendatakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega.

Kehtiva seaduse kohaselt algab hüvitise korduvtaotlemise perioodi arvestus töötuskindlustushüvitise määramise päevast. Seega tekib olukord, et inimesel ei pruugi uuesti töötuks jäämise korral olla piisavalt staaži, et kvalifitseeruda uuesti töötuskindlustushüvitisele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul soovitakse muudatusega suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimesele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset. „Seaduse jõustumise järel on võimalik edaspidi teha töötuna arvel oleku ajal ajutiselt tööd kuni viiel päeval kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu. See võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot,“ ütles Mölder. „Seeläbi aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, anda lisamotivatsiooni tööturule naasmiseks ning säilitada töötegemise harjumus.

Teise muudatusena tõstetakse töötushüvitiste suurust, sest olemasolevad hüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal. „Statistikaameti andmetel oli näiteks 2018. aastal veidi üle poole kõigist töötutest suhtelises vaesuses ja ligi 17 protsenti absoluutses vaesuses, mistõttu on toetuste kergitamine hädavajalik. Uue korra kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ja töötutoetus tõuseb 35 protsendilt 50 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alamäärast, ehk 189 eurolt 292 euroni,“ ütles Mölder.

„Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist. Ennekõike puudutab see muudatus neid inimesi, kes on registreeritud töötuna ning on enne töötuks jäämist töötanud Eestis alla 12 kuu, aga enne seda väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis, Šveitsi Konföderatsioonis,“ ütles Mölder.

Tagasiside