Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette laiendada kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

“Eesti inimeste hambaravi vajadus on suurem kui patsientide rahalised võimalused. Praegu astume selle mure leevendamiseks esimesed sammud, mis puudutavad just kõige raskemas seisus inimesi,” ütleb sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Eelnõu kohaselt saavad töötud ja toimetulekutoetust saavad inimesed järgmisest aastast praeguse 40 euro asemel aastas 85 eurot hambaravihüvitist. Hambaravihüvitise kasutamisel kahaneb neil sihtrühmadel omaosalus 50 protsendilt 15 protsendile.

“Lisaraha eraldamine tähendab tegelikult kokkuhoidu, sest niiviisi on võimalik suurematele probleemidele varem jaole saada või neid ennetada. Tulevikule mõeldes tuleb hambaravile Eestis rohkem tähelepanu pöörata, sest puudulik suuhügieen on paljude tervisehädade tekkepõhjuseks,” lausus Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Tuus-Laul. “Loodetavasti suudame järgmisel aastal COVID-19 pandeemia seljatada ja saame 2023. aasta riigieelarves hambaraviks suuremaid summasid eraldada.”

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Ravikindlustusega inimesed saavad täna aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85-eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad. Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta.

Tagasiside