Majandusminister peab selgitama elektrihinna tõusu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab selgitama elektrihinna ootamatut tõusu ning elektrikatkestuste likvideerimist.
„Augustis on elektritarbijaid šokeerinud äikesetormist põhjustatud elektrikatkestused, mis jätsid paljud pered üle Eesti pikaks ajaks elektrita,“ märkis Laanet. „Suurtarbijatele põhjustas palju lisamuret Eesti elektribörsil 24. augustil toimunud hinnatõus, mille käigus tõusis viie tunni vältel elektrienergia börsihind 2000 euroni megavatt-tund ehk üle 31 krooni kWh. Sellega ületati enam kui 40kordselt elektrienergia hinda Soomes ja Rootsis.“
Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil majandusministrile järgmised küsimused:
1) Elering alustas oma tegevust riigi omandisse kuuluva põhivõrguettevõtjana käesoleva aasta jaanuaris. Kui palju on toonud kaasa põhivõrkude lahkulöömine elektritootmisest kaasa täiendavaid kulutusi? Milliseid kulutusi toob kaasa Eleringi muutmine osaühingust aktsiaseltsiks? Mida on tarbija võitnud Eleringi eraldamisest Eesti Energiast?
2) Augusti alguses olid paljud tarbijad ilma elektrita, kuna tormi tõttu olid puud üle Eesti lõhkunud hulgaliselt elektriliine. Ometigi teame, et elektriliinide alune ja lähedus peaks olema puudest tühi. Milline on nn elektriliinide koridoride olukord Eestis? Kes vastutab, et elektriliini koridoride puhastus toimuks regulaarselt? Kas selle eest vastutab Elering OÜ kui ainus elektri ülekandeteenust osutav ettevõtja Eestis, kes vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise eest ning tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri? Kuidas toimib kompenseerimismehhanism ilma elektrita oldud aja eest?
3) Alates 1. juunist hakkas kehtima uus võrgutasude hinnakiri, mis kehtestab senisest keskmiselt 2,33 senti kõrgema võrgutasu kilovatt-tunni eest kuni selle aasta lõpuni. Kas aasta lõpus on võimalik uus elektrihinnatõus tarbija jaoks? Kuidas mõjutab elektrihinna tõus Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist järgmisel aastal?
4) Eesti elektribörsil toimunud ootamatu hinnatõus tõi kaasa Raplamaa lihatööstuse tootmise peatamise, sest vastasel juhul oleks sellise hinnaga börsilt elektri ostmine tähendanud tootjale pankrotti. Samuti peatasid teisedki tootjad selleks ajavahemikuks tootmise ning teostasid korralisi hooldustöid. Kuidas on plaanis tulevikus tootjaid selliste hinnatõusude eest kaitsta? Kuidas hoiatatakse ettevõtjaid võimalike ootamatute hinnatõusude eest?
5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel on kinnitanud, et praegu uurivad hinnatõusu põhjuseid Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet koos elektribörsi järelevalveinstitutsioonidega. Millal on oodata uurimistulemusi? Kui suur on tõenäosus, et hinnatõus oli tekitatud turuosaliste poolt?
6) Elektrituru avamine Eestis oli üheks eelduseks, et alustataks Soome ja Eesti vahele EstLink2 ehitust. Kui kaugele on jõudnud EstLink 2 ehitus tänaseks? Millal on EstLink2 planeeritud valmimistähtaeg?
7) 1. jaanuaril 2013. aastal on Eesti kohustatud elektrituru 100% ulatuses avama. Milliseid ettevalmistusi on selleks tehtud nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka teiste institutsioonide poolt? Mis muutub elektrituru täieliku avamisega kodutarbija jaoks? Kui palju suurtootjaid võib selleks ajaks olla oma tootmise lõpetanud, kuna nad on sunnitud ostma elektrit börsilt?
