Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna toimus Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatusel haldusreformi teemaline olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Istungil ettekandega esinenud Keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps sõnas oma kõnes, et tal on siiralt hea meel, et haldusreformi arutelu on suurelt Riigikogu saali jõudnud, sest on tähtis, et ka omavalitsuste häält riigi tasandil kuulda võetaks.

„Haldusreform suruti minu hinnangul Riigikogus liialt kiirustades läbi ning see on toonud endaga kaasa paraja segaduse. Seaduseelnõud vastu võttes oli seal olemas ühinemiste ajagraafik, suuruse kriteerium 5000 elanikku ja piitsa kõrvale präänikuks ka ühinemistoetused ning oma tööst ilmajäävate omavalitsusjuhtide koondamishüvitised. Tegelikku sisu on haldusreformile lubatud anda täiendava kaheksateistkümne seadusega, millest ükski pole veel Riigikogu ette jõudnud. Sisuline pool on jäänud selgelt poolikuks. Tunnistan ausalt, et presidendina ei oleks ma seesugust seadust välja kuulutanud, sest pean selle teatud aspekte põhiseadusega vastuolus olevaks. Teen Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ettepaneku kevadel vastu võetud haldusreformi seadus kiiremas korras uuesti läbi vaadata,“ lausus Mailis Reps.

Samuti arutelul esinenud advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul rääkis oma ettekandes, et õigusnormid peavad olema selgelt ja üheselt arusaadavad. Paraku on haldusreformi seadusega juhtunud niimoodi, et üks kõige kesksem reegel, mis puudutab sundühendamist, on sõnastatud täiesti ebaselgelt. „Minu arvates ei ole sundühendamine haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas. See on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust,“ sõnas Paul Varul kokkuvõtlikult.

Arutelule omavalitsuste poolse vaate andnud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Veikko Luhalaid lisas eelkõnelejate jutule, et kohalikud omavalitsused on sunnitud täna langetama väga raskeid otsuseid, millele rahvas tihtipeale vastu seisab.

„Me peame tegema otsuse, kusjuures rahvahääletus ehk elanikkonna arvamus ei ole kohustuslik. Isegi kui me võtame selle enda kohustuseks, siis ikkagi sunnitakse meid vastu rahva arvamusele, elanike arvamusele. Täna ei ole enam omavalitsuste töötajate, juhtide hirmu, tänaseks on reaalne vastuseis elanike poolt. Aga vastuseis elanike poolt on seetõttu, et selles protsessis juhib meid hirm. Juhib hirm, et selles protsessis mitte vabatahtlikult ühinedes, jääme ilma arendusrahadest, ehk ma olen igavesti süüdlane selle protsessi pärast kohalike kogukondade ees. Seetõttu ongi meie kaebuse eesmärk ja mõte Riigikohtusse minnes, et tegelikult lahutada ära kaks protsessi – vabatahtlik ühinemine ning sundliitmiste etapp,“ tõi Veikko Luhalaid omalt poolt välja.

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246

PS! Pikemaid ettekandeid on võimalik lugeda Riigikogu stenogrammist:

http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609151000

Tagasiside