Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Reformierakonna ministrid rõhutasid eelmisel aastal, et käibemaksu tõus ei kergita hindu rohkem kui 1,6 protsenti, kuid tegemist oli järjekordse valega, sest tegelikuks inflatsiooniks kujunes jaanuaris 5 protsenti, ütles peaminister Kaja Kallasele arupärimise esitanud Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Lauri Laats.

“Keskerakond rõhutas korduvalt ja järjepidevalt, et reformierakondlaste elukauge jutt minimaalsest hinnatõusust on inimesi eksitav. Värske statistika näitab selgelt, et reaalne inflatsioon oli jaanuaris kordades kõrgem valitsuse prognoositust,” lausus Lauri Laats. “Konjunktuuriinstituudi analüüsis toodi välja viis põhjust, miks on inflatsioon niivõrd kõrge ja üheks suuremaks probleemiks oli tänase valitsuse maksutõusudele suunatud tegevus. 2022. aastal kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kaks ja pool korda ning praeguseid majandusnäitajaid arvesse võttes suureneb ühiskondlik ebavõrdsus veelgi.”

Lauri Laatsi hinnangul ei ole inflatsiooni kahanemist lähiajal ka näha, sest alates 1. maist tõuseb kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%, mis suurendab veelgi tarbijahinnaindeksit. “Eesti liigub sotsiaalmajandusliku katastroofi kursil. Majandus on langenud kaks aastat järjest, tööstustoodang kukkus mullu rohkem kui 10 protsenti ning tööpuudus on alates eelmise aasta septembrist järjepidevalt suurenenud ja tänasel päeval on meil töötuna arvel ligi 56 000 inimest,” tõdes Keskerakonna saadik.

Lauri Laats tõi välja, et valitsusel puudub plaan nii majanduslanguse kui ka hinnatõusu peatamiseks. “Majandusminister Tiit Riisalo lubab Eesti majanduse 2035. aastaks kahekordistada, kuid Eesti pered ja ettevõtted vajavad kiireid ning efektiivseid lahendusi kohe. Pankade kasumimaks, toiduainete käibemaksu langetamine ja toetusmeetmed energiamahukatele tööstusettevõtetele on tänase koalitsiooni otsustada,” toonitas Lauri Laats.

Tagasiside