Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna regionaalminister Siim Kiislerile arupärimise, kuivõrd on õigustatud Riigikogu saadikutele hüvitiste tasumine nende maavanema ametisse  asumisel.

„Valitsuserakondade kokkuleppel on ühiselt otsustanud määrata mitmed koalitsioonierakondade saadikud maavanemateks, kellele on makstud pärast tema volituste lõppu Riigikogus suuri hüvitisi,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. „Saadikud on lahkunud Riigikogust ja asunud maavanema ametikohale lähenevate Riigikogu valimiste eel.“

Laaneti sõnul on Riigikogu valimiste praktika näidanud, et maavanemad asuvad kandideerima ka järgmistel valimistel.

„Viimasel ajal on ka ajakirjandus toonud näiteid, kui Riigikogust lahkunud ja suure hüvitise saanud värske maavanem võtab maavalitsusse tööle parteikaaslastest ametnikke,“ märkis Laanet.

Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt makstakse Riigikogu liikmele pärast tema volituste lõppemist ühekordset hüvitist. Kui isik oli Riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt Riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui saadik oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne Riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga.

Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.

Regionaalministril tuleb vastata järgmistele Keskerakonna fraktsiooni küsimustele: 

1. Kuivõrd on teie hinnangul õigustatud saadikutele hüvitiste tasumine maavanemaks asumisel?
2. Kas on õigustatud, et aasta maavanemana ametis olnud endine saadik kandideerib Riigikogu valimistel?
3. Kuivõrd on Teie hinnangul tegemist valimiskampaania varjatud rahastamisega, kui saadik, kes on saanud suure hüvitise, võtab aasta enne Riigikogu valimisi vastu maavanema ameti ning otsustab siiski kandideerida Riigikogu valimistel.
4. Kuivõrd halvab maavanemate politiseerimine Eesti avaliku halduse arengut?
5. Kas maavanemate ülesanne on tuua ainult erakondadele lisahääli või peab maavanem seisma vastava maakonna tasakaalustatud arengu eest?
6. Millised võimalused on täna maavanemal seadusest tulenevalt aidata kaasa maakonna arengule? Palun tooge näiteid Hiiumaa, Järvamaa ja Saaremaa maavanemate tegevuse põhjal.