12. aprillil algatas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon seaduse muutmise, mille eesmärk on vähendada ebamõistlikult kõrgele tõstetud riigilõivude määrasid.

Keskerakonna algatatud eelnõu eesmärk on tagada võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse. „Praegused ülikõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma,” ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet.

2009. aastal selgitas valitsus riigilõivude tõstmist sooviga vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning muuta kohtumenetlus kulupõhiseks.

„Kõrged riigilõivud piiravad õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist,” lausus Laanet.

„Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol,” märkis Laanet.

„Õiguskantsler on märkinud, et tema hinnangul kõik mõistlikuna tunduvad kaalutlused (nagu näiteks kohtumenetluse kulutuste katmine, riigieelarvesse tulude leidmine vm) põhiõiguse piiramist ei õigusta,” ütles Laanet.

Pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui riigilõive mitmekordselt tõsteti on Riigikohus korduvalt küsimust menetlenud. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele.

„Riigikohtu otsuses on märgitud, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga,” selgitas Laanet Riigikohtu otsust.