Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik andis täiskogu istungil üle otsuse eelnõu moodustada uurimiskomisjon peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude välja selgitamiseks.

Tanel Kiige sõnul tuleb uurimiskomisjoni moodustamisega kiirendatud korras edasi liikuda, sest Eesti on juba mitu nädalat olnud tõsises usaldus- ja valitsuskriisis ning senised parlamendi erikomisjonide istungid pole selgust toonud. “Avalikkuse reaktsioon ja erinevad arvamusuuringud näitavad üheselt, et Eesti rahvas ootab peaministrilt märksa põhjalikumaid selgitusi ning poliitilise vastutuse võtmist. Paraku pole seni küsimustele ammendavaid vastuseid tulnud, mis omakorda on usalduskriisi veelgi süvendanud,” lausus Tanel Kiik. “Seetõttu kutsume kõiki parlamendierakondi toetama eraldi uurimiskomisjoni moodustamist vajaliku selguse loomiseks.”

Keskerakonna juhatuse liige märkis, et uurimiskomisjonil on suuremad volitused asjaolude täpseks väljaselgitamiseks kui erinevatel Riigikogu komisjonidel. “Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente,” täpsustas Tanel Kiik. “Seejuures on kutsutu kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga.”

Uurimiskomisjonil tuleb anda vastused vähemalt allolevatele küsimustele:

1. Millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal? Kas, millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada?
2. Kas peaministri abikaasaga seotud ettevõtted on Venemaa sõja ajal Ukraina vastu teostanud kehtestatud sanktsioonide sisu ja mõttega vastuollu minevaid tegevusi?
3. Kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud sellele ja kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu?
4. Millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu?
5. Kas peaministri poolt laenatud raha kasutati Venemaa-suunalise äritegevuse edendamiseks ja kui palju teenis peaminister laenu pealt intressitulu?
6. Milliseid järeldusi ja muudatusi õigusaktides peame tegema, et tulevikus vältida sarnaseid Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat õõnestavaid olukordi?

Tagasiside