Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud haigushüvitiste maksmise praegust korda pikendava ning erakorralist pensionitõusu ja lesepensioni kehtestamist puudutavad eelnõud järgmisel nädalal Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik ütles, et tuleb jätkata inimestele soodsama haigushüvitiste maksmise korraga püsiva lahendusena, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa alates kuuendast päevast. “Praegu kehtiv kord jõustus alates 2021. aastast tähtajaliselt ja erinevad valitsused on seda kahel korral pikendanud. Kahjuks ei ole nakkused ja viirused meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Õige on, et tõbine inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ega haigena avalikku ruumi tulema,” selgitas ta.

“Kahjuks soovib valitsuskoalitsioon naasta 2009. aasta majanduskriisi ajal kehtestatud lahenduse juurde, mille alusel haigestunud inimene ei saa kolme esimese haiguspäeva eest mingit hüvitist. See oleks ebaõiglane ja tervisevaenulik otsus, mis halvendab inimeste majanduslikku toimetulekut mitme samaaegse kriisi ajal. Samuti toob see kaasa tervisekäitumuslikke riske, kuna inimesed võivad olude sunnil tõbisena tööl käima hakata,” märkis endine sotsiaal- ja terviseminister.

Sotsiaalkomisjoni liikmed Tanel Kiik ja Andre Hanimägi tõid välja, et tänane Reformierakonna juhitav valitsus on pensionärid täielikult ära unustanud ja valimistel antud lubadusi ei soovita täita. “Reformierakond lubas tõsta keskmise vanaduspensioni 1000 euroni ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond lausa 1200 euroni, kuid vaid indekseerimise toel seda paraku ei juhtu,” tõdeb Tanel Kiik. “Seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra. Nii suurendame vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu ja vähendame suhtelises vaesuses elavate eakate arvu. Kõrge inflatsioon on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus praeguse sissetulekuga ei ole võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid eakad vajavad lisatuge ka edaspidi.”

Andre Hanimägi rõhutas, et lisaks erakorralisele pensionitõusule tuleb kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kaotab abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat. “Pensionärid on Eestis suurimas vaesusriskis ning üksi elavate eakate hakkama saamine on veelgi keerulisem. Abikaasa kaotuse puhul tuleb lisaks leinaperioodile seista silmitsi olukorraga, kus majanduslik olukord ja elustandard halveneb tunduvalt. Eriti siis, kui pension on jäänud näiteks kodule ja perekonnale keskendudes lahkunu abikaasa omast tunduvalt väiksemaks,” tõdes Hanimägi.