Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab tänasel parlamendi istungil rahvaalgatust seadustava põhiseaduse muutmise, mis annaks rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid.

Põhiseaduskomisjoni liikme Anneli Oti sõnul on seaduse algatamise õigus täna Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, valitsusel ning põhiseaduse muutmiseks ka presidendil. Keskfraktsioon aga leiab, et kui rahvas on Eesti kõrgeim võim, peab ka neil olema võimalus seaduste algatamiseks.

„Rahvaalgatus annab võimaluse kaasata rahvast rohkem seadusloome protsessidesse. Leian, et demokraatia arengu seisukohalt on selline kaasamine oluline, sest pakub kodanikel võimaluse riigijuhtimises rohkem kaasa rääkida. Tänased valitsusjuhid on inimestest distantseerunud ning üha enam näeme, kuidas rahvas ei ole valitsuse otsustega rahul – see väljendub pidevates protestides ja ainult võõrandab juhte oma rahvast. Meie soovime anda rahvale suurema sõnaõiguse,“ selgitas Keskfraktsiooni liige Anneli Ott.

Keskerakonna algatatava põhiseaduse muutmise kohaselt oleks edaspidi seaduse algatamise õigus rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ning Euroopa Liidu kodanikul ja ka isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ning on vähemalt 16-aastane. Eesti kodanikel on õigusaktide algatamise õigus hetkel üksnes kohalikul tasandil ning selleks tuleb koguda vähemalt 1% hääleõiguslike valla- või linnaelanike allkirjad.

Keskerakonna algatatud eelnõu kohaselt ei saaks rahvaalgatuse korras esitada eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Samuti ei võimaldata panna rahvaalgatuse korras algatatud eelnõusid rahvahääletusele.

Rahvaalgatusele esitatav seaduse eelnõu peab olema õigustehniliselt samasugustele nõuetele vastav, kui Riigikogu menetlusse esitatav seaduse eelnõu. Eelnõu vormilise külje kontrolli teostab Riigikogu juhatus, mis toimub enne toetusallkirjade kogumist. Puudustega eelnõu tagastab Riigikogu juhatus selle esitajale.

„Rahvaalgatuse ettepanek ei ole tegelikult midagi uut ning taoline vorm on kasutusel mitmel pool Euroopas, näiteks Šveitsis ja Lätis. Me tunneme, et ka Eesti inimesed soovivad rohkem võimalust poliitikas kaasa rääkida. Kui varasemalt on taolise seaduse kehtestamise üheks takistuseks valitsuserakondade jaoks olnud põhiseaduse muutmise vajadus, siis nagu nägime valimisea langetamise korral, ei tohiks see neid enam häirida. Anname inimestele võimaluse poliitika loomises kaasa rääkida ja seadustame rahvaalgatuse,“ lõpetas Anneli Ott.