Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja tegevusava, kuidas rahastada juba kohustusena võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba–Risti vaheline lõik.

“Reformierakonna ainuvalitsus võttis 30. juunil vastu otsused, mis avaldavad pikaajaliselt negatiivset mõju nii Eesti tervishoiusüsteemile kui ka regionaalpoliitikale. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et need otsused tuleb üle vaadata ning varasemalt kinnitatud tegevustega tuleb igal juhul edasi minna,” rõhutas täiskogu erakorralisel istungil eelnõu üle andnud Marek Jürgenson.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni sõnul allkirjastasid 2019. aastal toonane tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder riigi ja Tallinna linna koostööleppe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks.

“Põhja-Eesti meditsiinilinnaku rajamisest on räägitud aastakümneid. Tegemist on investeeringuga, mis oleks tulnud aastate eest ära teha. Arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine on riiklik ülesanne, tuleb valitsuse otsust nimetada viimaste aastakümnete kõige tervishoiuvaenulikumaks sammuks. Eesti vajab kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab meie piiratud meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab patsientidele raviteenuste kättesaadavust. Tallinna Haigla projekti ära nullimine seaks löögi alla mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimise ja tulevase kriisivõimekuse,” rääkis ta.

Marek Jürgenson lisas, et samamoodi tuleb edasi minna mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite soetamisega, mida saab kasutada erinevates valdkondades, olgu siis päästetegevus või meditsiiniteenuse tagamine. “Kaasaegsed kopterid aitavad meil vältida sõltuvust ilmastikuoludest ja kindlustavad võimekuse ka talvel külmade ilmadega,” täpsustas Keskerakonna Haabersti piirkonna esimees.

Äärmiselt lühinägelik oli ka Reformierakonna otsus mitte rahastada Rohuküla raudtee ehitust, millega Kaja Kallas näitas oma suhtumist regionaalpoliitikasse ja tasakaalustatud Eesti arengusse, märkis Marek Jürgenson otsekoheselt. “Läänemaa on ainuke Mandri-Eesti maakond, kuhu raudtee ei ulatu. Olukorras, kus märkimisväärselt kallinenud kütusehindade tingimustes on ühistranspordi kasutajate arv hüppeliselt suurenenud, on riigi ülesanne tagada elanikele turvalised ja kiired ühendused ning soodustada keskkonnasäästu, mida rongiliiklus kahtlemata pakub. Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Riik peab vähendama regionaalse arengu suurt ebaühtlust ning tagama Eesti eri piirkondade sotsiaalselt tervikliku ja tasakaalustatud arengu,” selgitas Marek Jürgenson.